Jõgeva riigikooli juhib noor direktor

Alo Savi Foto: Sille Annuk

Teisel katsel leidis haridus- ja teadusministeerium Jõgeva riigigümnaasiumile direktori, kelleks on praegune Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õppealajuhataja Alo Savi. Noor direktor alustab tööd 14. jaanuaril.

Jõgeva õpetajaskond on mures, sest ees ootab keeruline aeg: senised kaks gümnaasiumi kaotatakse ning õpetajad koondatakse. Tööd peaks nad saama küll riigigümnaasiumis ja põhikoolis, siiski tekitab see ebakindlust. Kuidas õpetajaid rahustada?

Mure ja ebakindlus käivad muutustega kaasas ja neid pole selles olukorras võimalik täielikult vältida. Rahu ja kindlustunne taastuvad, kui muutused on toimunud.

Töötate Jaan Poska gümnaasiumis õppealajuhatajana. Mis pani teid kandideerima Jõgeva riigikooli juhiks?

Missioon. Soov hariduselus võimalikult palju head ära teha. Kuna ma ise toetan riigigümnaasiumide loomist maakonnakeskustes, saan sel moel oma õla alla panna.

Lahkute te Poska gümnaasiumist hea meelega?

Ei, sest siin jääb palju asju pooleli. Kandideerimise järel positiivset otsust kuuldes võttis kaalumine natukene aega. Poska koolis jääb pooleli uue õppekava sissetöötamine. Tegelikult ei ole üks gümnaasium valmis enne, kui esimene sisse astunud lend lõpetab. Selleni kulub veel poolteist aastat.

Sama kaua võtab ka koolile oma näo kujundamine ja meeskonna loomine. Kõik see jääb nüüd teiste inimeste kanda. Raske on lahkuda ka kõigist andekatest ja meeldivatest inimestest, kes Poskas õpivad ja töötavad.

Olete kuidagi Jõgevaga seotud? Tunnete sealset hariduselu?

Ma ei ole Jõgevaga seotud. Arvan, et praegu on mõlemad gümnaasiumid teinud oma tööd hästi. Nad on Eesti hariduspõllul tugevalt esindatud, neid koole teatakse. Omavaheline konkurents on neid kindlasti tagant piitsutanud.

Jõgeval saab teie esimeseks ülesandeks just meeskonna loomine ja õpetajate valimine.

Nii see on. Kahjuks on sellega väga kiire. Gümnaasiumi ettevalmistamine nõuab tegelikult palju rohkem aega.

Meeskonda mul kaasa võtta ega ka Jõgeval ootamas ei ole. Kõigepealt tuleb kohtuda inimestega, alles seejärel saab midagi kindlat öelda.

Kas õpetajaid loodavale riigigümnaasiumile ja juba loodud põhikoolile jagub, selgub siis, kui on peetud vajalikud kohtumised. Ära tuleb kuulata linna ootused, teiste omavalitsuste ootused ning põhikooli ja ministeeriumi seisukoht. Ühisosana selgub, millised on mured ja milline on personalivajadus.

Kas plaanite Jõgevale kolida või hakkate iga päev sõitma?

Esialgu ei plaani kolida. Hakkan sõitma. Teen oma tööd pühendumuse ja hingega ning kui mingil hetkel hakkab kõik kenasti minema, siis ma ei välista, et ühel hetkel võtan oma pere kaasa ja kolin Jõgevale.

Millisena näete Jõgevamaa gümnaasiumi tulevikku Jõgeva linna ja Eesti haridusmaastikul? Põhikooli lõpetajad kipuvad minema edasi Tartusse. Kas õpilasi ikka jagub?

Õpilasi saab koolis olema 200 ja 250 vahel, kokku kolme õppeastme peale üheksa klassitäit. Prognooside järgi peaks õpilasi jaguma.

Kooli roll saab olema ikkagi maakonna keskne gümnaasium, kus antakse tugevat ja tasemel keskharidust.

Õpilaste äramnekutendentsi väiksematest koolidest olen viimasel ajal märganud üsna palju, kuid see tendents vajab muutmist.

Maailm on muutunud ja sellist suurema linna tõmmet, nagu on Tallinna või Tartu puhul olnud, ei ole enam vaja. Oluline on hoopis kodukoht ja kodukandi väärtused. Just innovaatilisus ja ettevõtlikkus seotuna kodukoha väärtustega on gümnaasiumites oluline.

Milliseid õppesuundasid hakkab kool pakkuma? Kas on plaanis võtta õppekava aluseks kahe aasta eest praeguste gümnaasiumite koostöös valminud õppekava uue gümnaasiumi jaoks?

Kuna kohapeal on juba kokku lepitud eesmärkides, siis ma hea meelega jätkaksin tööd neis suundades.

Ministeeriumi ja Jõgeva linnavalitsuse vahelises  koostööleppes on omakorda välja toodud viis õppesuunda. Kas neid kõiki on otstarbekas rakendada, selgub Jõgevamaa Gümnaasiumi õppekava arendustöö käigus. Ette on nähtud reaal-, humanitaar-sotsiaal-, loovus-, majandus- ja loodusainete suund.

Teie koolile ei tule võimlat ega sööklat. Kus lapsed spordivad, kus einestavad?

Praegused koolid ja spordikompleks jäävad riigigümnaasiumist kiviviske kaugusele. Nende küsimuste lahendamise alus on kirjas ministeeriumi ja Jõgeva linna koostööleppes. Kuidas need küsimused konkreetselt lahendatud saavad, selgub jällegi töö käigus.

Praegune Jõgeva gümnaasium korraldab Alo Mattiiseni ja Betti Alveri päevi. Kas riigikoolil on kavas nende sündmuste korraldamist jätkata?

Hoolimata sellest, et kool kuulub riigile, on tegemist ikkagi Jõgevamaa gümnaasiumiga. See tähendab, et kool hakkab kandma eelkõige kohalikku identiteeti. Kohalik omapära, traditsioonid, oma kandi jõud – see on see, mida me peame väärtustama. Loomulikult tahab Jõgevamaa gümnaasium olla aktiivse kaasalööjana osaline kohalikes kultuurisündmustes.

Kuivõrd on riigigümnaasiumi loomisel arvestatud stsenaariumiga, et osa Jõgevamaa omavalitsusi võib tulevikus oma gümnaasiumist loobuda?

Ruumi on, kõik on teretulnud.
 

Alo Savi

• Sündinud 1981. aastal Võrus.

• On lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo eriala 2004. a, praegu lõpetamas hariduskorralduse erialal magistriõpinguid.

• Töötanud õpetajana ka Põlva ühisgümnaasiumis ja Miina Härma gümnaasiumis.

• Ei kuulu ühtegi erakonda.