Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Raju muusikastiiliga käivad kaasas skandaalsed teod

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ühel Zürichi kontserdil on jäänud Michelle Brüggeri tehtud pildile mänguhoos Argo Ollep (vasakult), Andre Kaldas ja hüppel Kari Kärner kitarriga ning näppu viskavad kuulajad.
Ühel Zürichi kontserdil on jäänud Michelle Brüggeri tehtud pildile mänguhoos Argo Ollep (vasakult), Andre Kaldas ja hüppel Kari Kärner kitarriga ning näppu viskavad kuulajad. Foto: Michelle Brügger

Sügisel 2011 ostsid kümned ja võibolla sajad tartlased suurte kaupluste parklates CD «Jackal». Samamoodi käis müügitöö mitmes Eesti suuremas linnas. Plaati müüsid Pärnu bändi DefRage noored fännid, osava jutuga poisid ja kaunid tüdrukud. Nad selgitasid, et CD ostja toetab DefRage’i eelolevat Euroopa-tuuri.

Neil oli tõsi taga ja müügitöö aitas noored vihased muusikud eduteele. Too bänd on valinud tegevuseks järjepideva ratastel oleku. Grungesegust metal’it mängima on see ansambel sõitnud ühest Euroopa linnast teise üllatavalt tihti, nii et vaid Ewert & The Two Dragons andis Eesti bändidest läinud aastal välismaal rohkem kontserte.

Kas kogemata või meelega on DefRage oma nimele ja rajule muusikastiilile omaselt sattunud pahandustesse. Nii varem Eestis kui ka nüüd raja taga tuuritades. Viimane näide: 15. detsembril ilmunud Tiroler Tageszeitung avaldas loo sellest, kuidas see Eesti bänd ei tahtnud 13. detsembril ühe Innsbrucki öölokaali lavalt lahkuda. Kohale tuli 15 politseinikku.

Küsimustele selle skandaalse kontserdi ja senise tegevuse kohta vastab DefRage’i kitarrist ja ansambli asutaja Kari Kärner. Intervjuu käis meilitsi.

Niisiis, mis seal Innsbruckis siis juhtus?

Kontserdikorraldaja keelas bändil lavale minna, kuna laulja oli hiljaks jäämas. Ta ise teadis seda hilinemise võimalust ja eelmine päev telefonikõnes ütles, et pole hullu, ise otsustate, mis kell alustate.

Meil ei jäänud muud midagi üle kui lava vallutada ja hoida seda laulja saabumiseni ... ning laulja saabus täpselt koos politseiga. Rahvas oli meie poolt, kõik karjusid «defrage!», kui politsei hakkas meid lavalt minema toimetama.

Kas vastab tõele, et teie bänd andis mitmes Euroopa riigis 2012. aastal tublisti üle 30 kontserdi? Kui palju täpselt?

Neid peaks olema rohkem, 50–60, oleme palju mänginud ka eraüritustel, bändil ju vaja ka leiba. Mulle ei meeldi raamatupidamine ja ma ei oska täpset arvu öelda.

Mis laadi on olnud esinemiskohad?

Alustades peldikutest ja lõpetades stiilsete klubidega, millest peale meie esinemist jäi alles ... peldik? :) Ei ... Jah, kõike on olnud, samas pole veel kõike näinud, alati tahaks rohkem kohti näha.

Üks meeldejääv esinemine oli illegaalne, põrandaalune rokiklubi Panic Room Zica Belgradis. Kahju, et seal oli nii vähe inimesi, aga sinna poleks rohkem mahtunudki.

Mitu inimest on teie esinemisi tuuril ühtekokku kuulanud?

Kokku peaks tulema 5000–6000, aga pole kindel, ma pole just parim raamatupidaja, mainin veel kord.

Suurim publik siiamaani on olnud Austrias Saint Sinneri festivalil, ligi 2000 inimest. Austria live’id toovad üldiselt kokku 200–250 inimest. Alguses siin Austrias nii ilus elu polnud, sai ka 20 inimesele mängitud. Meil on tekkinud juba kuulajaskond ja see on meile ainult nauding!

Mitu kontserti ja kus on Def­Rage andnud aastal 2012 Eestis?

Vastan pikemalt teatud põhjustel ... Eesti pole meie jaoks veel valmis ... Kui mõelda padujoomade ja kõige muu jama peale, mis seal omal ajal korda on aetud.

Meie viimased paar aastat on olnud nagu mööda märga peldikupotti üles roomamine! Me vastutame enda tegude eest ja anname kunagi ehk ka rohkem vastuseid.

Ajalugu on määranud, et DefRage’il on elus kaks varianti, kas kõik või mitte midagi. Pean aga tõdema, et «mitte midagi» pole kahjuks enam võimalik, sest Eestis, eriti kodulinnas Pärnus, pole näiteks kasvõi minu normaalelu enam võimalik. Lihtsalt liiga paljud teavad juba päris palju asju meist!

Hehe ... karma ja alkohol pole just parimad sõbrad. Muidugi lihtsalt mainin, et ka need, kes meid aastaid mitmesugustes kommentaariumides on maha teinud, vastutavad kunagi enda sõnade eest. Ja siis on minu kord öelda ... karma ja internet pole samuti just parimad sõbrad.

Vastus venis pikaks, aga me peame olema all-time-touring-bänd, sest muidu sureksime nälga. Me peame seda olema siin, mitte Eestis, ja ehk kunagi ringiga tuleme veel Eestisse tagasi.

Kuidas te võrdlete oma tihedat kontserdikava mitmes Euroopa riigis mõne teise Eesti ansambliga, näiteks Eesti meedia lemmikuga Ewert & The Two Dragons?

Juba kuus kuud tagasi rääkisime selle bändi vendadega, et nemad on meie suurim konkurent, küll mitte muusikastiililt, aga «bänd kui teekond tippu» mõistes. Jah, neil poistel läheb hästi, ja edu neile.

Muusikalistest ringkondadest on olnud kuulda, et Tartu lähedal tegutsevas CD ja DVD tiražeerimise ettevõttes Digibox on ansambel De­f­Rage lasknud oma plaati «Jac­kal» toota 50 000 eksemplari. Kas see vastab tõele?

Deemit, oleks pidanud Paide kutsekeskkoolis rohkem raamatupidamistundides käima. Aga no kui te nii väidate ... võis olla :). Päris palju on maailmas raadiojaamu ja produktsioonifirmasid ja label’eid ja muud jama, kuhu plaate vaja saata.

Aga oleme siiski alustav bänd, tõsisemalt oleme bändi asju ajanud aasta. Enne seda olime enda arust räme rock’n’­roll’i-bänd, hullemad kui Sex­pistols, aga kõik, mida saavutasime, olid blacklist’id, res­tode­keelud ja palju-palju muudki!

Tõsisemalt rääkides: alustav bänd peab rohkem investeerima. Plaadimüük ei küündi ligilähedalegi küsimuses märgitud arvule.

Millistesse edetabelitesse on see plaat jõudnud?

Enamik sellest albumist on kirjutatud hullumajas, kus istusin :). Asjad, mis kirjutatakse hullumajas, ei jõua kunagi edetabelitesse, need levivad suusõnaliselt, ja nii luuakse legende. Meie uue albumi materjal ei ole kirjutatud hullumajas, kas murrame mainstream’i, seda näitab tulevik.

Millal on oodata järgmist plaati?

Aasta alguses. Enamik lugusid tuleb tõsielust, täpselt nagu «The Sick Letter», ei oska lihtsalt muud moodi lugusid kirjutada. See meie uus lugu ja video Youtube’is näitab, milline on meie suund uuel albumil.

DefRage

• Ansambli DefRage kutsus Pärnus jaanuaris 2007 kokku kitarrist Kari Kärner.

• Täiskoosseisus algas tegevus 30. mail 2007.

• Praegu kuuluvad bändi Kari Kärner, Argo Ollep, Andre Kaldas, Aleks Ohaka, Joonas Uus ja Andres Arens.

• Aastal 2011 ilmus CD «Ja­ckal», enne seda on ilmunud eriväljaandena «Save U.S. from Religion».

• Detsembris 2012 ilmus Youtube’is vaatajate ette DefRage’i video «The Sick Letter», mille muusika ja teksti autor on Kari Kärner.

• YouTube’is saab vaadata ka videoid, milles bändi muusikud räägivad oma purjus peaga esinemistest ja käituvad skandaalselt.

• Viimane suurem meediatähelepanu tekkis pärast seda, kui 13. detsembril ei tahtnud bänd ühes Innsbrucki öölokaalis lavalt lahkuda. Kohale tuli 15 politseinikku.

• Tänavu ootavad lisaks Euroopa esinemiskohtadele ansambli DefRage esinemisi USA karmi muusika huvilised.

Tagasi üles