Tartu valmistub sildade remondiks

Sõpruse sillal on kõige trööstitumas olukorras sillapostid, mis jäävad remontimata paisuvuukide alla.

FOTO: Sille Annuk

Pärast pikki aastaid ootamist on viimaks linnaeelarvesse jõudnud Kroonuaia ja Sõpruse silla remondiraha, tööga on plaanis alustada kevadel niipea, kui ilm lubab.

Kroonuaia sillaga pole lugu väga keeruline, seal on lagunenud paisuvuuk botaanikaaiapoolses otsas ja see tuleb välja vahetada, ütles linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool. Pideva läbijooksu tõttu on juba kahjustunud silla betoonkonstruktsioonid.

Kroonuaia silla remondiks on linnaeelarves ette nähtud 60 000 eurot.

Suurem ettevõtmine on Sõpruse silla remont, milleks on tehtud mõningaid ettevalmistusi ja koostatud eskiisprojekt, kuid ilmselt tuleb korraldada projekteerimise ja ehituse hange koos, sest konstruktsioone avamata pole võimalik hinnata, kui palju on betoon kahjustunud.

«Kuna me ei oska täpset töömahtu ütelda, tulebki teha projekteerimis-ehitushange ja ehitaja ise leiab õige lahenduse,» ütles Pool.

Üksnes hädatapp

Pool ütles, et kui kellelgi on ettekujutus, et linnaeelarves lubatud miljoni euroga saab Sõpruse silla remontida uueks, nagu Variku raudteeviaduktiga tehti, on see inimene eksiteel.

«Kahjuks see nii ei ole. See on ainult hädatapp, saavad parandatud need asjad, mis peatavad otsese lagunemise,» ütles Pool. «Parandatakse silla paisuvuukide all olevad postid ja talasid toetavad riiglid.»

Pool selgitas, et silla täisremondi maksumuseks on hinnatud seitse miljonit eurot, isegi kui ette võtta ühe sillapoole täisremont, oleks see üle kolme miljoni euro aastas. Leida linnaeelarvest kahel järjestikusel aastal kolm miljonit eurot sillaremondiks oleks tema sõnul praegu keeruline.

Pool nentis, et mingil määral läheb nüüd tehtav töö raisku. Parandatud sillapostid jäävad, aga kui viie-kuue aasta pärast on linn niipalju kosunud, et saab Sõpruse silla täisremondi ette võtta, sild võetakse koost lahti ja kalded aetakse õigeks, tuleb paisuvuugid uuesti teha.

«Saame mõistliku ajapikenduse. Me ei saa lihtsalt oodata, muidu läheb silla seisukord järjest halvemaks,» tõdes Pool.

Tartu volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Tõnu Ints iseloomustas, et see on väga halb, kui tehakse tööd ja kulutusi teadmisega, et õige varsti tuleb kõik ümber teha ja raha läheb raisku.

«Aga ega linnal ei ole praegu ka muud võimalust, seda oli eelarve arutamisel näha,» ütles Ints. «Linnal ei ole kokku lepitud, mis on hädavajalikud tööd. Siin muidugi kumab läbi ka linna ja riigi vahekorra küsimus, Tartu ei jõua sildasid ja viadukte korras hoida, poliitikute asi on see lahendada.»

Alustamisega kiire

Pool ütles, et linn kavatseb Sõpruse silla remondihanke välja kuulutada veebruaris, leida ehitaja märtsis ja alustada remonti mais, kui ilm lubab. Töö on mahukas ja selle muudab keerukamaks liikluse ümbersuunamise vajadus. Võimalik, et kogu liiklus tuleb saata ühele sillapoolele.

Sõpruse silla üha halvenev olukord on linnaametnikele aastaid muret teinud. Sillale on aastate jooksul tehtud mitmeid ekspertiise, mille järgi on kiire remont vältimatu, muidu tuleks sillal liiklust piirata.

Viimati koostati sillale remondiprojekt 2004. aastal, kuid linnavõim remondiks raha ei leidnud. Pingutused leida abi eurorahast või riigi kaukast – sild on osa riigimaanteest – jooksid liiva.

Sõpruse silla remondiraha oli ka lõppenud aasta linnaeelarve koostamisel pikalt eelnõus, kuid tõmmati kokkuhoiukohti otsides siiski maha.

Sõpruse silla ehitus algas 1977. aastal, sild valmis 1981. aastal. Selle pikkus on 488,2 meetrit.

Tagasi üles