Haridus- ja teadusministeeriumist koolieelikuile elektroonilisi õppemänge nõutama läinud tartlane Raul Kübarsepp võttis kinni ametniku soovitusest teha arendav e-materjal valmis kodanikualgatuse korras.
Tartlased teevad väikelastele e-aabitsat
4. jaanuar 2013, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhitööna Tartu kunstikoolis 3D õppekava arendav Kübarsepp loodab koos mõttekaaslastega koguda portaalis hooandja.ee 10. jaanuariks 2000-eurose stardikapitali. See võimaldaks esimesed peatükid loodavast e-aabitsast, matemaatikamängud 2–4 aasta vanustele lastele, valmis teha juba 1. märtsiks.
24 päevaga saadi 62 toetajalt kokku 1700 eurot. Vastu pakutakse neile aabitsa kasutajakontosid vastavalt toetussumma suurusele ning mitmesuguseid meeneid kohvikruusidest poekottideni. Kui tähtajaks stardikapitali kokku ei saada, makstakse kõik toetused inimestele tagasi.
«Teeme need mängud järk-järgult valmis nii või naa, aga toetusest sõltub, kas see edeneb meil kiiremini või aeglasemalt,» selgitas Kübarsepp. «Ainult hobi korras ja töö kõrvalt tehes läheks aega kohutavalt palju. Kui on kasutada raha, saame palgata appi ka väikefirmasid.»
Tapmise asemel õppima
Raul Kübarsepa sõnutsi on e-aabits tõukunud tema ja ta mõttekaaslaste veendumusest, et arvutimängud, millega põnnid teevad nüüdsel ajal tutvust ammu enne lugema ja kirjutama õppimist, peaksid olema minimaalselt vägivaldsed ja maksimaalselt arendavad-harivad. Kübarsepal endal on 4- ja 7-aastane poeg.
«E-aabitsa meeskonna kokkusaamine kujunes päris suureks katsumuseks, sest enamik nutikaid noori mehi ei viitsi teha õppemänge lastele, vaid ikka midagi sellist, kus miski plahvatab,» sedastas Kübarsepp. «Teine raskus seisab selles, et teistega koos mõtlema ning võrgu kaudu töötama pole valmis kaugeltki igaüks.»
Praegu võib e-aabitsa netileheküljelt laadida vaid lühikese ja lihtsa kaladega näidismängu, mis peab aitama väikelapsel seostada araabia numbreid ekraanile kogunevate uimeliste arvuga.
1. märtsiks loodavad aabitsa tegijad esitleda kasutuskõlblikuna terviklikku hulkade mängu ning liitmise ja lahutamise mängu.
1. maiks peaks lisanduma pranglimismäng 5–7-aastastele, 1. juuliks tähtede mäng 2–4 aasta vanustele ning 1. septembriks sõnamäng 5–7-aastastele. Kübarsepp nentis, et virtuaalse aabitsa maht pole loomulikult piiratud ning juba loodud mänge on kavas pidevalt täiendada.
«Kui mängudisainer on mängujupi valmis saanud, vaatavad selle üle Tartu Ülikooli haridus- ja kasvatusteadlased. Seejärel tehakse mängu muudatused ja valmib järgmine jupp,» kirjeldas Kübarsepp loomisprotsessi. «Meie meeskonna tugevus on selles, et vähemalt kolmandikul meist on endal õpetamiskogemus.»
E-aabitsa õppekeskkond annab lapsevanemaile võimaluse jälgida oma lapse arengut spetsiaalse konto kaudu – mida laps on saavutanud, mis talle enim raskusi valmistab. Aabitsa tegijate ambitsioon ei piirdu Eestiga, nad sooviksid pakkuda väikelapsi paeluvaid õppemänge globaalselt.
Kübarsepa kompanjon, nelja poega kasvatav arhitekt ja disainer Arlis Narusberk ütles, et e-aabits ei saa asendada ega asendagi kogu lapsi paeluvat netimeelelahutust.
«Aga kui tead omast käest, kui palju aega nad kulutavad arvutimängudele, hakkad mõtlema, kas alati peab lapse arvutist ära ajama, et ta õpiks, või saab neid kaht asja ühendada,» kõneles Narusberk.
Tegija saab osa kasumist
E-aabitsa eest vastutavaks juriidiliseks kehaks lõid Raul Kübarsepp, Priit Karumaa ja Arlis Narusberk 2011. aasta kevadel osaühingu 3TeeKann. Kübarsepp ütles, et muid ambitsioone firmal pole ja sisult on osaühing seltsilaadne organisatsioon, mis ei sea suuri eesmärke kasumi teenimiseks.
«Kõigi e-aabitsa tegijatega sõlmitakse aga kasumiosaluse lepingud ja nad saavad osa kasumist, kui seda peaks tulema,» selgitas Kübarsepp.