Hoone Riia 12 Tartus on väheseid maju linnas, kus on kahe sajandi jooksul elatud niivõrd erinevat elu. Selle aja sees on ta jõudnud kolm korda põleda, õnneks mitte maani maha nagu paljud teised hooned.
Kaitseliidu maja valmis enne vallutajate tulekut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praeguse kaitsekolledži maja kohal oli juba vanasti tähtis teede ristmik, eks nimetatigi sellepärast hooneesist platsi Jaama väljakuks. Riia maantee ristus Võru maanteega, mida tsaariajal nimetati Pihkva maanteeks, see oli juba Rootsi ajal postiteede sõlmpunkt. Põhja poolt tulev maantee hargnes Riiga ja Vastseliina suunas Venemaale. Võru sai sihtpunktiks hiljem, ta oli veel kaua pärast Rootsi aega kirikuta küla.
Hobupostijaam
Rootsiaegse postiveo ajal oli selle koha peal hoone, kus olid nii postijaam kui ka kõrts, seal vahetati hobuseid, kinnitati keha ja vajaduse korral ööbiti. Nii neid hooneid tol ajal nimetatigi – kõrtsid-postijaamad.
Eesti ja kogu Liivimaa minekuga Vene võimu alla jäi Riia mägi endiselt postiteede sõlmpunktiks ja 1737. aastal ehitati umbes praeguse hoone kohale postijaama puidust hoone. See maja kestis umbes sajandi jagu, kuni 1843. aastal, kui Liivimaa kindralkuberner oli markii P. Paulucci, otsustati ehitada selle asemele esinduslik kivihoone. Arhitekt oli Tartu ehitusmeister G. F. W. Geist.
Tartu postijaam, esinduslik viiekaarelise ulualusega kivihoone, kujunes postijaama tüübiks. Samasugused olid ka Torma, Uderna ja Ninasi jaamahoone.
Uus hoone ehitati eelmise taha ja oli pindalalt kaks korda suurem. Piki Riia tänavat asetsevad hobusetallid olid püsti 1960ndate alguseni, kui need jäid ette kinole Ekraan.
Uue sajandi algul oli postijaamal veel üks sidepidamise funktsioon, seal asus mõnda aega telefonikeskjaam, mis viidi hiljem üle Võru tänavasse. 1920ndatel, kui hobutransport hakkas mootorsõidukitele alla jääma, sai vanast postijaamast maaliinide bussijaam. Ka siis nimetati seda jaamaks, alles hiljem kandus see nimetus üle raudteejaamale.
Uus maja kaitseliidule
Sõjaeelse Eesti Vabariigi lõpuaastail otsustati Tartusse ehitada esinduslik kaitseliidu maja, asukohaks valiti Riia mägi. Arhitektid A. Kotli ja E. Lohk projekteerisid hoone, millel oli nii saksa esindusarhitektuuri kui ka kohaliku klassitsismi sugemeid.
Sajandivanune postijaama hoone lammutati ja 3. septembril 1939 asetati vabariigi presidendi Konstantin Pätsi juuresolekul uuele kaitseliidu hoonele nurgakivi.
1940. aasta juunisündmuste tõttu ei saanud see suve lõpupoole valminud maja mitte kaitseliidu, vaid võimu haaranud kompartei omaks ja nimetati töölismajaks. Seal oli tegevus mitmekülgne, näiteks 27. aprillil 1940 laulis hoone trepil Tartu Töölismuusika Klubi segakoor, valmistudes tähistama kurnamisest vabastatud töörahva püha, 1. maid.
Alanud sõda ei säästnud sedagi maja, see sai tulekahjustusi. Sakslased otsustasid hoone taastada oma võimuasutuste tarbeks. 1941. aasta lõpul oli hoone katusel juba pärg. Kolm akent teisel korrusel trepist paremal pool olid saksa piirkonnakomissari ametiruumide omad.
Kui maja oli langenud 1944. aasta augustis järjekordselt tulekahju ohvriks, taastati see jälle ega lõhutud maha, nagu juhtus linnas nii mõnegi taastamiskõlbliku hoonega.
Varsti kolisid sinna teaduste akadeemia Tartu instituudid ja maja ette püstitati 1948. aastal ausammas istuva Leniniga. Kuju oli tehtud viletsa kvaliteediga betoonist ja see hakkas ilmastiku mõjul murenema.
1953. aastal asendati istuv Lenin püstiseisvaga. Üks maamees, kes käis vahetevahel linnas, rääkis, et enne Lenin istus, nüüd on püsti tõusnud ja vaata et hakkab varsti minemagi.
Ei ole teada, kas maamees jõudis ära oodata Lenini lahkumise Riia mäelt, sest monument eemaldati alles 1990. aastal.
Vahepeal, kui Lenin oli juba püstiasendis, kolisid tema selja taha 1953. aastal Tartu oblasti parteikomitee, täitevkomitee ja oblastikohus. Neid uusi võimuasutusi polnud kauaks, sest järgmisel aastal oblastite likvideerimise tõttu need ka kadusid.
Põllumajanduse akadeemia
1954. aastal sai hoonest kolm aastat tagasi ülikooli alusel asutatud Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) peahoone, mis oli seni Laias, tookord Mitšurini tänavas.
Põllumajandusakadeemia jäi sinna ligi neljakümneks aastaks.
Sellisena, nagu Riia 12 hoone nägi välja 1960. aastal, mäletab seda enamik tartlasi. Sel ajal laiendati hoone keskosa, viies tagaseina sügavamale, et teha ruumi ülemistel korrustel asuvatele raadiostuudiole ja saatejaamale. Riia 12 majal oli sidepidamise funktsioon justkui pikaks ajaks ette määratud – sajandi alguse telefonikeskjaama järel tuli ringhääling.
Juba hoone valmimisest 1940. aastal alustas siin tööd raadiosaatejaam, selle tegevus jätkus ka sakslaste ajal ning pärast sõda, siit edastati raadiosaateid ligi 60 aastat.
1960ndatel oli majas ENSV Raadio ja Televisiooni Komitee Tartu stuudio ning 1991 alustas tegevust esimene Eesti eraraadiojaam Raadio Tartu, mis kolis paari aasta pärast laululavale. Eesti Raadio Tartu stuudio jätkas Riia mäel tegevust 1990. aastate lõpuni.
Kui hoonesse tuli EPA, oli seal peale administratsiooni ja õpperuumide Võru tänava tiivas ühiselamu ja Riia tänava tiivas raamatukogu.
Jälle tuli punane kukk hoone kallale – 1956. aasta mais oli tulekahju, mis küll ei olnud õnneks nii ulatuslik nagu üheksa aastat hiljem lahvatanud ülikooli peahoone põleng.
Järgnevatel aastatel viidi seoses põllumajanduse õpetuse arengu ja uute õppehoonete väljaehitamisega Tähtveres sinna üle mitu teaduskonda.
Kaitseväe õppeasutused
1995. aastal oli hoone viimane omanikuvahetus ja maja läks kaitseministeeriumile. 1999. aastal alustas seal tööd Balti Kaitsekolledž, mille lippu näeb lehvimas kõige parempoolses mastis. See on omapärane kompositsioon Eesti, Läti ja Leedu riigilippudest.
Samal aastal kolisid hoonesse Tallinnast Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA), mille nime maja praegu kannabki.
Riia tänava tiivas asub KVÜÕA muuseum ja Võru tänava tiiva keldris on leidnud endale koha kaitseliidu Tartu malev. Kaitseliidul on hoones kitsaks jäänud ja ta saab ruume juurde Lehola tänavas ehk laieneb nagu omal ajal EPA Tähtvere suunas. Jääb üle soovida huvitava ajalooga väärikale majale pikka iga.