Tartu linnaametnikud peavad allkirjaga kinnitama, et on veel kolm kuud nõus kaheksa protsenti vähendatud ametipalgaga, nagu see on olnud masust saadik.
Linnaametnike palga teema kisub teravaks
3. jaanuar 2013, 14:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimupoliitikutele oli ametnike palga taastamise edasilükkamine 1. aprillini kompromiss, mis võimaldab samast kuupäevast tõsta lasteaednike palka.
Tartu linna personaliteenistuse vanemspetsialist Merle Liivak ütles, et tema laual on juba mõned allkirjad palgavähendusega nõustumise kohta, mõned osakonnad peavad allkirju tema juurde toimetama.
Kõiki ametnikke palgavähendus ei puuduta, sest ametikohti on ümber korraldatud. Teisalt on igal aastal olnud erandeid, kui mõni ametnik on ära põhjendanud, miks ta ei saa palgavähendusega nõustuda. Näiteks põhjusel, et on perekonna ainus toitja.
Liivak ütles, et töötatud on selle nimel, et inimesed oleksid solidaarsed, aga kedagi pole ka lahti lastud, kui ta ei ole palgavähendusega nõus.
Kümned lahkujad
Liivak möönis, et kahjuks on tõsi viimasel volikogu istungil kõneldu, et linnavalitsuse ametnikkond kiikab kõrvale, otsib tasuvamaid töökohti.
«Drastilised näited on need, kus kõrgema haridusega ametnikud lähevad Soome koristajaks, liialdamata. See on kurb,» ütles Liivak. «Meil on päris mitu inimest, kes on läinud Soome lihttööliseks. Ja see ei ole töine väljakutse, mille pärast minnakse, see on selle pärast, et teisiti ei ela ära.»
Et ametnikud on üle makstud, on tema meelest mull: «See võib olla mõni nõunik või kantsler, kes saab väga uhket palka. Arvan, et me ei saa rääkida, et meil on Tartus meeletute palkadega ülemakstud ametnikke. Viimastel aastatel, kui on koondatud, on vabanevate ametikohtade tööülesandeid proovitud jagada. Töötame kriitilisel piiril, paljud inimesed teevad ära kellegi teise töö ja ometi on nad olnud sunnitud andma nõusoleku palgavähenduseks. Olukord on pingeline.»
Lisapuhkus löögi all
Olukorda nimetas probleemseks ka linnasekretär Jüri Mölder, kes muu hulgas möönis, et mullu linnavalitsuse palgalt lahkunud 42 ametnikku ei ole üllatav, kui koosseisulisi ametikohti on 290 ja veel kümmekond koosseisuvälist lisaks.
«Pigem on küsimus üldises meeleolus, inimsuhted on sassi läinud, inimesed on stressis,» lausus Mölder.
Ametnike palga teema kerkib Möldri sõnul teravalt ka volikogu jaanuari istungil, kus linnaametnike palgakorralduse arutelu tingib uus avaliku teenistuse seadus.
Muu hulgas on see pannud löögi alla ametnike välja teenitud staažipuhkused ehk põhipuhkusele seni lisandunud kuni kümme puhkusepäeva. Mölder leidis, et sellele peaks olema hüvitis.