Olete hariduselt ajaloolane ning töötasite siiani Herbert Masingu kooli arendusjuhina. Miks te otsustasite kandideerida Tamme gümnaasiumi juhiks?
Vallo Reimaa: tegeleda tuleb sellega, mis huvitav
3. jaanuar 2013, 09:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui esimene konkurss ebaõnnestus, käis Tartu koolijuhtide seas arutelu ja nii mõnelegi tuli mõte, et mulle võiks teha ettepaneku. Ja ma kaalusin seda.
Ma olen ka välja öelnud, et kui oleks tavaline olukord, selline igav ja stabiilne, siis vaevalt ma oleksin olnud kandideerimisest huvitatud. Aga kuna tegu on põneva strateegilise ülesandega, siis pakub see väljakutset ja tegeleda tuleb sellega, mis on huvitav.
Nii et see polnud teie enda idee?
Otseselt mitte, sest kõik need vaidlused … see väga ligitõmbav ei ole. Probleem ise on põnev, aga see suits, mis sinna ümber on puhutud, nii põnev ei ole.
Kui on põnev, siis miks te juba esimesel konkursil ei osalenud?
Tagantjärele võib nii küsida, aga kunagi ei tea. Kui on head kandidaadid, siis ei ole mõtet teiste mängumaale minna. Ega sellest ka midagi ei juhtu, kui keegi teine on eestvedaja. Peaasi, et korralikult tööd tehakse.
Olete Herbert Masingu koolis töötamise ajal kandideerinud mujalegi?
Tartus Kivilinna. See tundus samasugune väljakutse. Ma olen hariduse ideede kujundamisel olnud juba väga palju aastaid. Olen võidelnud gümnaasiumi ja põhikooli lahutamise eest. Mõnes mõttes on kogu see protsess natuke oma laps.
Masingu koolis töötamise ajal olite aasta otsa ka Iisaku muuseumi direktor, kuid pidite sellelt kohalt lahkuma. Miks?
Seal oli kogu see süsteem üsna segane ja tulevik ebaselge. Hariduses on strateegilised mudelid olemas, muuseumide pool on aga päris ebamäärane. Seal paistab väikemuuseumidest loobumise suund ...
Minu teada vabastas teid ministeerium, kuna te ei saanud oma ametiülesannetega hakkama?
Ei, päris nii see ei olnud ... Ma ei kandideerinud lihtsalt uuel konkursil. Olin ju kohusetäitja. See oli rohkem selline maitse asi. Rohkem olid maailmavaatelised küsimused.
Ka teie regionaalministrikarjäär jäi üsna lühikeseks?
Loen seda kõige pingelisemaks ja edukamaks ajaks. Kui võtta, kui kiire oli siis areng ja milline kokkukukkumine oli selles süsteemis pärast mind ... Sisuliselt hakkas pärast mind kuristikku kukkumine. Lahkumise põhjus oligi liiga kiire areng. Kõik need eelnõud, mis olid kooskõlastatud, jäid sahtlisse ... See, kes jala taha pani, oli oma erakond.
Kõrvaltvaatajale tundub, et Tamme koolijuhi konkurss oli formaalne ja võitja oli juba ette ära otsustatud?
Seda ei oska mina kommenteerida.
Kuidas on võimalik, et komisjon tegi 27. detsembril otsuse ja 4. jaanuarist olete juba uues kohas tööl?
See on ka mulle üllatus. Nii palju kui mina teadsin, pidi see olema 10. jaanuarist. Mulle öeldi, et see on kooli palvel, et rutem protsessi sulanduda.
Kuidas te nii ruttu vanast kohast ära saate tulla?
See on kokkuleppe küsimus. Üleminekuperioodid on keerulised, aga mul on suuline kokkulepe olemas.
Milline Tamme kooli probleem vajab teie arvates kõige kiiremini lahendamist?
Koolil endal ju otseselt probleeme ei ole. Siin on kaks protsessi. Üks on välissüsteemist tulenev strateegilise tegutsemise vajadus ja teine on kool kui suletud süsteem, mis praegusel kujul toimib täiesti normaalselt. Need kaks asja on vaja hästi oskuslikult lahendada. Kuidas viia reformi ellu nii, et praegune seisund tugevneks, mitte ei kahjustuks. Kõige raskem ongi maailmas teha reforme hästi toimivas organisatsioonis.
Teie ei tunne ennast kooli lõhkujana?
Mina ei saa sellest hästi aru. Tamme ei ole ju gümnaasium, vaid keskkool. See on nõukaaegne asutus ja üsna ainulaadne nähtus, kus esimene kuni kaheteistkümnes klass on koos. Eks igal asjal on plusse ja miinuseid, aga ma ei näe peale selliste rahulikku arutamist vajavate probleemide mitte ühtegi sisulist küsimust. Aga emotsioonid võivad sageli hakata ka sisu kahjustama.
Kui kool lahutatakse, kas te eelistate jääda juhtima gümnaasiumiosa või põhikooli?
Gümnaasiumiosa. Kogu see Nooruse tänava maja teema on äärmiselt keeruline. Mida näiteks hoone ehitusekspertiis võib välja tuua? Koos linnaga tuleb arutada, kuidas edasi minna.
Olite IRLi liige. Kas kuulute ka praegu mõnda erakonda?
Ei kuulu ega hakkagi kuuluma.
Vallo Reimaa
• Sündinud 8. mail 1961 Harjumaal Kosel.
• 1979 Kose keskkool.
• 1986 TÜ, ajaloolane, ajaloo ja ühiskonnateaduste õpetaja.
• Aprill 2007 kuni jaanuar 2008 regionaalminister.
• 2009–2012 Herbert Masingu kool.