Tartu linn ja Tähtvere vald peaks tagama viimaks igaühe seadusliku õiguse liikuda vabalt ja takistamatult Emajõe kallasrajal. Jänese matkaraja hale hääbumine näitab seni valusalt, kuidas erahuvi litsub laiaks avaliku huvi.
Inimesed tuleks lasta Emajõe kaldale
2. jaanuar 2013, 10:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veeseaduse järgi on Emajõel kui laevatataval veekogul 20 meetri laiune avalikuks kasutamiseks määratud kallasrada, mida mööda võib igaüks liikuda vabalt ja takistamatult.
Looduskaitseseadus täiendab, et maaomanikud peavad tagama kallasrajal nii inimeste kui ka loomade läbipääsu. Omavalitsused peavad kindlustama kallasrajale pääsu planeeringutega.
Lubadus ei maksa
Asjaõigusseaduse järgi ei piirdu igaüheõigus voliga kallasrajal uidata või lebaskleda, seal võib ka kalastada ning paadiga randuda. Kallasrajal viibimiseks ei pea küsima maaomaniku luba isegi siis, kui see on eravalduse sildi või läbikäiku keelava märgiga tähistatud. Eraomanikule kuuluval kallasrajal tohib olla ööselgi.
Emajõe paremkaldal, vabaujulast mitu kilomeetrit ülesvoolu kulgeval Jänese matkarajal on mitu maaomanikku kallasraja kasutamist juba aastaid takistanud, kaevates rajast läbi kanaleid.
Kuuldavasti kaevamisele eelnenud lubadused, et ülepääs kanaleist tagatakse, pole olnud väärt punast krossigi.
Mitmes kohas on maaomanikud ramminud matkaraja äärde läbikäiku keelavad märgid, mis justkui ei peaks seaduse järgi tähendama mitte midagi, kuid mida saab tõlgendada vähemalt vaenuliku signaalina. Ka neile, kel seadused peas ning kes oma õiguses kindlad.
Seni on Tähtvere vald, mille maal Jänese matkarada põhiosas paikneb, ning Tartu linn, mille elanikud on peamised raja pruukijad, näidanud jõekalda järkjärgulisest kasutusest väljalangemisest rääkides teineteisele näpuga. Tõsi, üsna viisakalt, aga kokkuvõttes ühtmoodi nentides, et kui ikka maaomanikud ei taha, las siis rada kaob pealegi.
«Kui rada enam ei toimi, peaks sildid ja viidad tõesti maha võtma, sest neid on piinlik vaadata,» ütles Urmas Kruuse tänavu kevadel Tartu Postimehele.
Tartu Postimees haistab linnavalitsuse retoorikas allaandmise imalat lehka. Kui kallasrada on kopaga lõhki käristatud, oleks loogiline ravida haava buldooseriga. Vähim aga, mida teha, on leppida rahumeelselt kokku sildade-truupide rajamine. Kui ei jää üle muud, võiks kallasraja sundvõõrandada, makstes maaomanikele õiglase hinna.
Prooviks algul heaga
Tartu linnasekretär Jüri Mölder (pildil) leiab, et kallasrada puudutavad seadused on ammendavad. Küsimus on Tartu linna, Tähtvere valla, keskkonnainspektsiooni ja politsei koostöötahtes. Ja muidugi maaomanike koostöötahtes nende ametkondadega.
«Kui kallasrajal liikumise tagamine on selge avalik huvi, siis enne repressioone tuleb maaomanikega rääkida,» rõhutas Mölder. «Tuleb selgitada, mis on nende vastuseisu põhjus ja kuidas saaks ebameeldivusi vältida.»
Mölderi arvates võiks ka proovida maaomanikke meelitada, makstes näiteks kompensatsiooni kallasrajalt heina niitmise eest.
«Kui maaomaniku tehtavad takistused kallasraja kasutamiseks on täiesti põhjendamatud, võib sanktsioone kasutada viimase võimalusena,» toonitas Mölder.
Sihtasutuse Tartumaa Turism juhataja Valdek Rohtma sõnul pole mingit kahtlust, et Jänese matkarada on kõrges hinnas tuhandete tartlaste, nii tervisesportlaste kui ka jalutajate seas ning ühiskondlik nõudlus sellise trenni- ja lõõgastuspaiga järele üha kasvab.
«Näärivanale kirjutaks küll uusaastasoovi, et Jänese matkarada saaks taas avatud,» ütles Rohtma Tartu Postimehele pärast jõule.
Rohtma usub, et päev-päevalt on maaomanikel vähem põhjust tuua kallasrajal liikumise takistamise ettekäändeks läbustajaid ja lärmajaid. Seega muutub tõenäolisemaks sõbralik kokkulepe, mis rahuldab ühtaegu maaomanike ning matkajate-sportijate huve.
«Kui tullakse, rusikas taskus, pole kokkuleppeks küllap veel õige aeg,» nentis Rohtma. «Tartumaa Turism Jänese matkaraja teemat aktiivselt ei aja, aga see pole ka päris lauasahtli sügavuses.»
Tähtaeg kevad 2013.
Matkaraja loost
• 2003. aasta juunis avatud Jänese matkarada pidi esialgu olema ligi kuue kilomeetri pikkune, ulatudes Jänese raudteesilla lähistele. Rada rajas SA Tartumaa Turism.
• Raja lõppu Jänese kõrtsi varemete juurde tehti lõkkekoht ning ööbimiseks sobilik poollahtine onn, mida maaomanike rajatud tõkete tõttu kasutusse ei võetudki.
• Algse idee kohaselt pidi Jänese matkarajalt piki Emajõe kallast edasi minnes saama matkata Kärevereni.
Allikas: Tartu Postimees