Usinad küpsetajad suudavad alati üllatada
Lisatud galerii võistlustöödest!

Agar pagar ahjuplaadil tegi piparkoogist taadi. Ent kui taat sai võetud ahjust, hakkas pagaril tast kahju. Kahju oli taati süüa, kahju oli taati müüa ...

Ei oskagi arvata, kas need Erika Esopi luuleread kummitavad detsembrikuus inimeste peades sama tihti kui Briti popduo Wham! 1984. aasta hitt «Last Christmas», aga kui silma rõõmustab kausitäis kaunilt glasuuritud piparkooke ning nende vürtsikas lõhn täidab toa, siis on ikkagi natuke kahju kunstiteoseid põske pista.

On juba tavaks saanud, et jõulukuul ootab Tartu Postimees küpsetada armastavate lugejate piparkoogiteoseid. Sel aastal saabus neid võistlema kuraditosin, igaüks paistis silma omalaadse lähenemise poolest.

Viieteistkümnest liikmest koosnev asjatundlik, kuid emotsionaalne žürii hindas piparkooke lähtudes maitseelamusest ja silmarõõmust. Välja toodi kolm esimest ning punkte andsid kohad nii: esimesele kolm, teisele kaks ja kolmandale üks.

Võidutöö tiksus

Peale selle oli igaühel võimalik anda lisapunkt oma lemmikule. Need punktid selgitasid välja üldvõitja, kelleks on tänavu Meryt Malleus.

22-aastane Eesti Lennuakadeemia tudeng Meryt Malleus küpsetas oma võistlustöö ööl enne tähtaja kukkumist. Mõte ja paberist šabloonid olid küll palju varem valmis, tainas ja glasuurgi seisid külmkapis, aga aega ei olnud. Õhusõidukite hooldust õppiv neiu pelgas  lennukitemaatika liiga keeruliseks ning otsustas valmistada kella.

Kell muide näitas õigemat aega kui seinakell toimetuse koosolekulaua juures. Et lisaks ilule oli teos ka praktiline, leidis küpsetis endale auväärse koha kapiäärel ning ükski žüriiliige seda maitsma ei soostunud.

«Kohe kahju, et pole igavene,» kostsid vaid ohked.

Idee tekkis suvel

Idee, mida küpsetada, oli Meryt Malleusel juba suvel. Isegi järgmise aasta teose plaan on juba olemas. «Juhuslikult tuli pähe, kui bussile jalutasin,» rääkis ta ootamatust inspiratsioonipuhangust, kuid ei soostunud siiski veel mõtet avaldama.

Omalaadseid mõtteid Malleusel jagub – paar aastat tagasi osales ta piparkoogivõistlusel Annelinna majadega, eelmisel aastal tahtis teha kohviserviisi, kuid see mõte jäi hilise alustamise tõttu kahjuks katki.

Ahjus käis Meryt Malleuse töö siiski veel kell olemata. Punase paberiga üle kleebitud Puhhi-pildiga kella kinnitas ta glasuuriga karbile hiljem.

Varem tegi ta ka taina ise, nüüd ostab poest esimese ettejuhtuva paki. «Piparkoogiisu on üle läinud, tegemise rõõm on suurem,» selgitas ta.

-----------------------------------------------------------------

Maitseelamuse esikolmik

24,5 punkti – Helena Liis Paavel

Kommentaare: šokolaadihamburgerpiparkook! Uudne elamus! Piparkoogi Domino-küpsis. Maitsva (vist) šokolaadist vahekihiga. Nagu küpsis väikese šokolaadiga.

10-aastane Helena Liis Paavel on piparkoogivõistlusest osa võtnud juba õige mitu aastat. Sel korral osales ta lausa kahe tööga, millest üks äratas kõigis maitsjates salagurmaanid. Nimelt oli Helena Liis asetanud kaks poetainast tehtud piparkooki teineteise peale ning sideaineks lisanud tublisti šokolaadikreemi. Tuntud tarkust, et lihtsuses peitub võlu, toetab fakt, et kreem ei olnud miski muu kui sulatatud Annekese šokolaad.

Teine Helena Liisi teos sai eriauhinna «Isetehtud – hästi tehtud», sest algmaterjaliks oli vanaema Leili Paaveli valmistatud tainas. Vanaema ise arvas selle kohta nii: «Tainas on tehtud tundega ja täpseid koguseid ei tea, sest panen kõike tunde järgi. Tähtis on keeta ise suhkrusiirup ja kasutada naturaalset rammusat võid. Need kaks on kõige tähtsamad komponendid. Maitseainetest panen ka kõike, mis jõuludega seotud: kaneeli, pipart, nelki jne. Taina valmistamiseks tuleb leida aega ja sellega kiirustada ei tohi. Tainast peab ka hea tujuga tegema, siis õnnestub alati.»

19,5 punkti – perekond Kirikall

Kommentaare: Lihtne, aga omapärane. Krõbedad, magus maitse ei varjuta teisi maitseid, meeldivalt lihtsad. Õhuline, kerge hammustada, mahedalt piprane. Hea küpsis, pehme ja mure, läbi aegade sama hea – soovitan!

Perekond Kirikalli piparkoogid on lihtsuse ja hõrgu maitse poolest teistest väga eristuvad. Kirikallide lähenemine on aasta-aastalt sama, kuid žüriiliikmeid võluti endiselt.

Retsept

• 1 klaas suhkrut pruunistada

• kolmveerand klaasi keevat vett

• 1 klaas suhkrut

• 250 grammi margariini

• 1 muna

• 1 kilo jahu

• maitseaineid

• soodat + 2 teelusikatäit hapukoort (Kirikallid asendavad poole soodakogusest küpsetuspulbriga)

19 punkti – Evi Kivari

«Huvitav lisamaitse,» kommenteeris üks žüriiliige.

Evi Kivari läkitas võistlustulle karbitäie muinasjutulisi talve- ja jõulusümboleid. Muu hulgas leidus põhjapõtru, lumememmesid, küünlaid ja lumehelbeid. Autori tõeliseks tugevuseks ei olnud aga kirju värvigamma, vaid hoopis piparkookide mõnus maitse. Milline salakoostisosa küpsetised nii maitsvaks teeb, Kivari avaldama ei soostunud, sest tegu on aastatega välja töötatud retseptiga.

Silmarõõmu esikolmik

25 punkti – Ruth Ottini teos «Eesti film 100»

Kommentaare: Suurepärane juubeliaasta mõte. Meeldib Lutsu-aasta tähistamise idee ja see väärikas teostus. Eesti film ja Luts ja «Kevade».

Staažikas piparkoogiküpsetaja Ruth Ottin koos seitsmeaastase lapselapse Hanna-Stiina Miljukoviga valmistas Eesti filmiaasta vürtsika trofee, mis valmistas eriti rõõmu just kultuurihuvilistele žüriiliikmetele.

Piparkoogivõistluse taas kättejõudmisest teavitas Ottinit abikaasa, kes oli jõudnud juba hommikust lehte lugeda. Niisiis istus ta hommikul kell kuus voodis ja mõtles, millega seekord üllatada. Juhuslikult sattus kätte raamat «Kevade» ja nii turgatas naisele pähe, et lõppev aasta on ju Oskar Lutsu ja Eesti filmi aasta.

Algul mõtles ta kõigile kolmele Lutsu teosele, kuid abikaasa arvas, et teema laialivalgumise vältimiseks oleks parem keskenduda ühele. Taina tegi Ottin ise, kuid maitseaineteks kasutas Santa-Maria valmissegu.

16 punkti – Katrin Küünla teos «Tartu linnugäng ehk kohalik Angry Birds»

Kommentaare: Suurepärane kooslus kiirest reageerimisest ja Tartu tõelisest olemusest. Sellise võlumaa kingiks oma lapselapsele. Kiireim ja kokkuvõttes ka parim silmale ja kõhule.

Üks kiireimini toimetusse jõudnud töid, mis pakub uut elamust igal vaatamiskorral. Kasutatud on mitut põnevat tehnikat ning teos on hoolimata ruumilisusest väga kompaktne ja kindlalt fikseeritud. Skittlesi komme karamellijõest kätte saada on äärmiselt keeruline.

Autor ise kirjeldas teost nii: «Kas mulle ainult tundub nii või kubisebki Tartu igal sammul kõikvõimalikest tiivulistest ja sulelistest? Paraku ei paku mitte kõik nad rõõmu oma kauni lauluga, vaid annavad endast märku hoopis muul moel. Nii jäävadki silma jõe ääres kriiskavad kajakaparved, parkides pesitsevad hakikolooniad, Anne kanali läheduses tuterdavad pardid, prügikastide ümbruses maiustavad varesed, majakatustel tukkuvad ning möödakäijaid märgistada armastavad tuvid. Aga leevikesed ja tihased? Loodetavasti pole linna püsigängid neid eemale peletanud ning nii mõnigi neist leiab varblaste asemel tee ka linnumajadesse.»

10 punkti + eriauhind «Mitu pead on ikka mitu pead» – Päiksekiirte rühm Helika lasteaiast

Juhendajad Imbi Uibo ja Kertu Jürisoo aitasid pisikestel Päiksekiirtel tõelise unistuste piparkoogimaja luua, kus katusel M&Mi kommid ning lume asemel sajab kookoshelbeid.

Eriauhinnad

«Lihtsuse võlu» – perekond Rääbis

Perekond Rääbis saatis seekord konkursile heleda piparkoogi, mille taina retsept on pärit viimasest «Pereköögist». «Piparkoogid saab siis, kui negatiivid ära ilmutada,» kirjeldasid autorid oma küpsetist.

«Praktiline lahendus» – Martina Viili lauamäng

Martina Viil sai seekord inspiratsiooni multifilmist «38 papagoid», kus mõõdeti boamao pikkust papagoides. Et algav aasta on hiina kalendri järgi maoaasta, siis sündis mõte küpsetada samanimeline lauamäng ja nuppudeks on loomulikult papagoid. «Võitja on see, kes esimesena numbrile 38 jõuab,» selgitas ta reegleid ja lisas, et tegelikult võidavad ikkagi sport ja sõprus.

«Astroloogia versus Eesti loodus» – Eva Viira

Eva Viira otsustas algava maoaasta puhul piparkoogi rõngasse keerata ja lisada pisikese tähtmõistatuse. Ussike pole aga mitte sooja maa tundmatu ohtlik tegelane, vaid kodumaine siksakiline rästik.

«Tubli taaskasutus + uudne maitseelamus» – Karin Veske

Žüriiliikmed märkisid: Mandlid, šokolaad, mooniseemned jms – väga rikkalik maitsevalik. Head muredad, rikkalikult ja põnevalt maitsestatud. See on rohkem küpsis kui mõni pärisküpsis.

Ajalehtedest punutud korvis peitunud valik Karin Veskelt oli igati mitmekülgne. Šokolaadijumekad karu, kuu ja part olid rukkijahust valmistatud n-ö tervisepiparkoogid, kus suhkru asemel mesi ja lisaks on riivitud apelsinikoort. Kelluke ja süda olid kaneeliga kaunistatud valged piparkoogid. Pähklite, mandlite ja kakaoglasuuriga kaunistatud liblikas, kuusk, täht ja lilled olid pereema katsetamise tulemus. Nimelt kasutas ta osas tainas searasva.

«Talvine idüll» – Anna Jänes

Idüllilise meistritöö juures oli luuletus:

Lehm läks lakka rehele

ja kana läks kassile mehele,

härg ajas nurgas torupilli,

vasikas tantsib varbad villi.

Lehm ajas selga uue kleidi,

mära mokki värvis veidi.

Kalkun rüüpas kanget viina,

kukk jõi kruusist hapupiima.

Peni pennil parti paitas,

sälg aga siga sauna aitas.

Peremees jagas leivakontsu,

terve tall lõi tulist tantsu.

Taevas naeris vintis kuu,

kui kits tõi koju kuusepuu.

Lammas laulis «Mää ja mää,

küll see jõuluaeg on hää!».

Piparkoogiteose «Laudatäis loomi kuuse all poseerimas» etiketil oli ka soovitus hoida seda toatemperatuuril kõigile nähtavas kohas ning märkus, et visuaalselt on see kõlblik kuni söömiseni.

Tagasi üles