Üliõpilaste teadustööde võistluselt peapreemia noppinud Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp tõestas, et rohevintidele sisse joodetud loodusliku värvaine lahus vähendas sooleparasiitide hulka lindude soolestikus.
Lindudele värvaine söötmine pärsib parasiite
23. detsember 2012, 09:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sepa uurimus lähtus varem teadlaste tõestatust, et üks lindude hea tervise näitajaid on nende sulestik: on see plass, pole tiivulise toonus kiita, on sulestik aga kirgas, kõneleb see korras tervisest. Mida kaunimalt isalindude sulestik küütleb, seda tõenäolisemalt otsustavad emalinnud nendega paarituda, lootes elujõulisemaid järglasi.
Rohevintide sulestikule annavad värvi kollane, pruun ja must pigment. Roheline üldilme tuleneb Tuul Sepa selgitusel kollase ja pruuni pigmendi segunemisest.
Sepp püstitas doktoritööd tegema asudes hüpoteesi, et looduslikust toidust värvaineid karotenoide omastades rohevint mitte ainult ei kirja end emaseid paeluvate kollaste laikudega, vaid kasutab ainet ka oma immuunsüsteemi tugevdamiseks.
Vähi vastu ei aita
Ühes katseseerias jälgis Sepp, kas karotenoidilahuse manustamine vähendab rohevindi oksüdatiivset stressi ehk suurendab organismi võimet kaitsta end kudesid lõhkuvate hapnikuosakeste eest.
Oksüdatiivse stressiga kaasneb DNA, rakumembraanide ja valkude kahjustumine, sellega omakorda seostatakse kiiret vananemist ja vähki.
Teises katseseerias jälgis Sepp, kas karotenoidilahuse jootmine vintidele mõjutab sooleparasiidi koktsiidi paljunemist.
«Minu katsete põhjal võib väita, et karotenoidid kergendavad võitlust parasiitidega, kuid neist katseist pole näha, et need vähendaksid oksüdatiivset stressi,» resümeeris ta.
Sepp nentis, et nende katsete kaugem eesmärk pole muidugi minna metsa tiivulisi ravima, vaid leida paralleele inimesega.
Kas ja kui hästi võiks porgandi söömine aidata võidelda inimese sooleparasiitidega, loomaökoloogid ise mõistagi ei uuri.
«Karotenoidid on inimese tervisele tähtsad, sest organism toodab neist tervisele väga olulist A-vitamiini,» sedastas Sepp. «Esiteks parandab vitamiin A nägemist, aga on tähtis ka immuunsüsteemi töös, vereloomes, geenide töö reguleerimises, naha ja rakkude tervises ja nõnda edasi.»
Hea mudelorganism
Sepa sõnul on rohevindist rohkem kasutatud laborikatsetes rasvatihast kui laialt levinud liiki. Rohevint mudelorganismina on hea näiteks stressitaluvuse poolest. Seetõttu kasutatakse teda katseloomana ka näiteks Hispaania ja Šotimaa laboreis ja mujalgi. «Rohevint talub vangistust hästi, mõni teine liik jääb stressist kergesti haigeks,» märgib Sepp.
TÜ ökoloogia- ja maateaduste instituudi loomaökoloogia õppetool on kasutanud rohevinte umbes 25 teadusartikli kirjutamisel. Harilikult püütakse sadakond uut katselindu söödaplatside juures võrkudega aastavahetuse eel ja järel.
Pärast paarikuulist katsete perioodi lastakse linnud vabadusse. Sepa sõnul surevad vangistuses üksikud linnud. Ilmselt hukkub rohevinte vabaduses nii pakase kui kasside tõttu märksa rohkem, lisas ta.
Lindude püüdmine loodusest on Tuul Sepa selgitusel põhjendatav sellega, et laboris paljundatavail katseloomadel kujunevad välja sugulusliinid suure geneetilise sarnasuse, sarnaste isiksusetüüpide ning tüüpiliste haigustega.