Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Lastekodu ootavad kodused jõulud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Elva väikelastekodu juhataja Kai Räisa vaatas eile Männimaja peremaja elutoa suure akna taga terrassipiirdeid paigaldavaid ehitusmehi rahulikult. «Isegi kui mõni väike töö avamispeoks valmis ei saa, pole halvasti midagi,» ütles juhataja. «Kõige tähtsam on see, et meie lapsed saavad lõpuks ometi oma jõule pidada koduselt ja perekeskselt.»
Elva väikelastekodu juhataja Kai Räisa vaatas eile Männimaja peremaja elutoa suure akna taga terrassipiirdeid paigaldavaid ehitusmehi rahulikult. «Isegi kui mõni väike töö avamispeoks valmis ei saa, pole halvasti midagi,» ütles juhataja. «Kõige tähtsam on see, et meie lapsed saavad lõpuks ometi oma jõule pidada koduselt ja perekeskselt.» Foto: Sille Annuk

Elva väikelastekodus oli reedel kauaoodatud päev: keskpäeval avati pidulikult uhiuued peremajad ja paar tundi hiljem said lapsed hakata oma uutesse kodudesse sisse kolima.

«Lapsed on väga elevil, nad on juba paar nädalat asju pakkinud, mõni on kindlasti käinud uut maja ka akendest piilumas,» muheles Elva väikelastekodu juhataja Kai Räisa. «Nagu peremajade avapidu peetud, nii hakkame kohe kolima.»

Väikelastekodu tüdrukud ja poisid kolivad vana lastekodu aia taha Järve tänavale ehitatud paarismajja ja sealt ligi kilomeetri kaugusele Elva kesklinna Kase tänavale ehitatud kahte peremajja.

«Eks lastel läheb sisseseadmise ja uue kodu uudistamisega siin üsna kaua,» märkis Kai Räisa. «Võib juhtuda, et esimesel õhtul uues kodus ei tule mõnel kohe undki.»

Elu nagu kodus ikka

Võib juhtuda, sest peremajad keeravad asenduskodu elus täiesti uue lehekülje. Vanades, juba ammu kitsaks jäänud majades olid lapsed tubadesse ja korrustele jagatud vanuse järgi, nüüd hakkavad nad elama perena. Nii saavad koos kasvada õed-vennad, kes asenduskodus on enamuses. Näiteks ühte majja seab end sisse viis õde-venda, on ka nelja ja kolme õe-vennaga lasteperesid.

Igasse 250-ruutmeetrisse peremajja kolib kaheksa last, kes koos vaheldumisi tööl käiva nelja-viie kasvatajaga elavad tavalist kodust elu. See tähendab suure elutoaga kokku ehitatud köögis kokkamist ning majapidamisruumis-garderoobis pesu pesema ja kuivama panemist. Peale oma ja ühise toa tuleb korras hoida tualettruumid, oma saun, kelkude ja jalgrataste garaaž ning terrass, kus eile olid kuused ootel.

Majas on peale avara elutoa kuus väikest tuba: üks kasvatajale ning kolm kahe- ja kaks ühekohalist lastele. Suur teler ja arvuti on kaminaga elutoas ühine.

Oma reeglid

Uusi kodusid oodates mõtlesid lapsed neile välja nimed ning 22 reeglit, mida tuleb järgida. Järve tänava kodude nimed on Männimaja ja Männipesa, Kase tänava majadel Kaasiku ja Õnnetriinud. «Reeglid on väga mõistlikud,» rääkis Kai Räisa. «Näiteks õpime hästi, hoiame korda, ei ropenda. Kirja pandi seegi, et sisse ja välja käiakse ainult uksest.»

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud peremajade ehitamiseks ja sisustamiseks kulus 1,8 miljonit eurot. Paarismaja kerkis Šveitsi-Eesti koostööprogrammi abil ja Kase tänava kodud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel.

Uuest aastast Elva väikelastekodu kaob, selle tööd jätkab Elva linna sihtasutus Elva Perekodu.

Tagasi üles