Tugevnev keskus jätab äärealad hätta

Rahvastikumuutused Tartumaal kahe rahvaloenduse vahel. Foto: Repro

Hiljuti avaldatud rahvaloenduse tulemustest selgub, et Tartumaa elab võrreldes enamiku Eesti maakondadega hästi. Kahjuks ei saa sama öelda kõigi maakonna omavalitsuste kohta.

Tartu maavalitsuse rahvastikuregistri peaspetsialist Tiiu Eintalu märkis, et rahvastikusuundumused on juba aastaid Tartumaal üsna ühesugused.

Maakonna suurim omavalitsus Tartu linn loovutab elanikke enim ümberkaudsetele valdadele, kuid esineb ka vastupidist liikumist.

Palju on lahkujaid Harjumaale, välismaale ning ümberkaudsetesse maakondadesse. Kuid Harjumaa, Jõgevamaa ja Põlvamaa annavad igal aastal ka hulga uusi tartlasi. Rändesaldo välismaaga on Tartul aga plussis.

Tung linna serva

Dekaadiga on enim elanikke võitnud Tartu linna naabruses asuvad vallad.

«Mind pani kõige rohkem üllatuma, kui suur on erinevus rahvastikuregistri andmete ja rahvaloenduse tulemuste vahel,» tõdes Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev. Registri järgi on vallas elanikke umbes 6100, rahvaloenduse andmetel lausa 7751.

Aleksejevi kinnitusel teab ta ka arvude erinevuse põhjusi. Nimelt pole suur osa Külitse suvilarajooni elanikest end valda registreerinud. Samuti jätavad oma elukoha linna need, kes soovivad suurelt naabrilt sünnitoetust või lasteaiakohta.

«Lasteaiakohtadega ongi meil kõige raskem,» tõi vallavanem välja hüppeliselt suurenenud rahvaarvu tagajärje omavalitsusele. Uut lasteaeda vald parasjagu ehitab. Ka koolimaja tuli suuremaks ehitada.

Luunja vallaski nõuab kasvav elanikkond vallalt üha suuremat panustamist. «Aastaid saime hakkama paarikümnekohalise bussiga, seejärel soetasime 32-kohalise bussi. Nüüd sõidab juba 45-kohaline buss,» tõi vallavanem Aare Anderson vaid ühe näite.

Tublisti on juurde tulnud teeotsi, mida talviti vaja lumevabana hoida. Lisaks ehitas vald mõne aasta eest Lohkvasse uue lasteaia.

Peipsi äär tühjeneb

Piirissaare vald on kümne aastaga kaotanud oma elanikest poole. Teisedki Peipsi-äärsed vallad peavad elanikkonna kahanemisega toime tulema.

Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov leidis, et omavalitsus peab igapäevatöös arvestama ikka rahvastikuregistri andmetega. Viimase järgi elab vallas 122 inimest rohkem. Inimeste hulga vähenemine on aga sellest hoolimata fakt. «Eks ebameeldiv on ikka, kui inimesi on ära läinud,» nentis Suvo­rov.

Vallajuhi hinnangul on lahkumise põhjus kindlasti majanduslik olukord ja soov seda parandada. «Nii nagu kala otsib sügavamat kohta, otsib inimene paika, kus lihtsamalt hakkama saada.»

Igapäevaelus elanike hulga vähenemist otseselt tunda ei ole ning vald liigub eluga edasi, sõnas Suvorov. «Sel aastal avasime lastehoiu, alustasime sadama ümberehitamist,» tõi Suvorov näiteid.

Peipsiääre valla nooremad siirduvad töökohaotsinguil tihti kodukandist kaugemale, vanemad aga tasapisi surevad, tõdes vallavanem Niina Baranina. Et elanikele nõutud teenuseid ja tingimusi võimaldada, on vald pöördunud ka riigijuhtide poole, soovides, et toetus ääremaadele oleks senisest suurem. Paraku pole riigijuhid väikevallale vastanud muud, kui soovitanud teiste omavalitsustega ühineda.

«Kui me paneme kokku viis-kuus vaest valda, ei tule sellest kokku ühte rikast,» leidis Baranina. Tema hinnangul probleemid nii hoopis süveneksid, sest praegu võitleb iga vald eraldi oma postkontori, kooli ja kultuurimaja eest, kuid ühendomavalitsuses võib tekkida kiusatus neid asutusi vähendada. Teenuste kättesaadavus aga halveneb ning laste koolitee pikeneb.

Kvoodid ja keeluajad

Samuti palju elanikke kaotanud Kallaste linn on meeri Viktor Nukka kinnitusel üsna ühefunktsiooniline omavalitsus, mis seotud kalapüügiga. Et aga kalastamisel on ette nähtud kvoodid ja keeluajad, peibutavad mujal asuvad stabiilsema sissetulekuga töökohad inimesi kaugemale.

«Kallastele tegi suurima kahju hoopis kutsekooli likvideerimine,» leidis Nukka. Tema sõnul pidid paljud kooliga seotud inimesed tööotsinguil linnast lahkuma ning kaasa võeti ka perekonnad.

Kuigi inimeste hulk on vähenenud, pole Kallaste linn aga ühestki teenusest loobunud. Parasjagu kaalub volikogu sünnitoetuse suurendamist, linna eestvõttel valmib toidukoht ning riigi toel peaks 2014. aastaks valmis saama kalalaevade remondi dokk.