Naised teevad elu mõnusaks ja kibedaks

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Tootmaa luges Tartu kirjandusmajas ette oma raamatusse «Filtrita «Camel»» valitud lühijutte ja nende kõrval ka teisi.
Rein Tootmaa luges Tartu kirjandusmajas ette oma raamatusse «Filtrita «Camel»» valitud lühijutte ja nende kõrval ka teisi. Foto: Merike Lill

Detsembri alguses oli Tartu kirjandusmajas kohtumine Rein Tootmaaga. Siin kandis tagasihoidliku kuulsusega kirjanik pakkus üllatava elamuse.

Rein Tootmaa (55) on elanud Saaremaal ja Tallinnas ning seal kuulsust kogunud. Pärast pikki aastaid on ta jõudnud ringiga sünnilinna Tõrva ja kuulub seetõttu nüüd Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna liikmete hulka. Tema Emajõelinna sõidu põhjuseks oli uue raamatu tutvustus.

Erinevalt teistest kirjanikest talitas Tootmaa teisiti. Esiteks ei olnud tema raamat «Filtrita «Camel»» veel trükitud ja teiseks oli esitluse vorm tavatu.

Näitlejaga jutud

Kirjanik oli teinud tublisti ettevalmistusi. Kirjanduslikule teisipäevale tulijad nägid enda ees kahte väikest lauda, millel põlesid hubaselt lambid. Kaminas tossas paar halgu. Pärast sissejuhatavat vestlust Tartu kirjanike juhi Piret Bristoliga hakkas tõrvalane oma jutte ette lugema.

Ta oli koostöös Vanemuise endise baleriini Heli Kohvi ja Tartu Üliõpilasteatri näitleja Sigrid Saluteega instseneerinud mõnegi oma jutu. Ja kuigi ette loetud tekstid oli sisult tõsised, pakkusid need ühtlasi põhjust muiata ja isegi naerda.

Kümmekond päeva hiljem trükist ilmunud raamatuga on samamoodi. Sealsetest juttudest kumab vastu elust võetud valu ja naeruväärsusi, need on aga saanud mõnuga loetavaks kirjanduseks.

Et Tootmaa uue raamatu alapealkiri on «Valitud jutud: parimad lood I», siis tulevad tema varasema loominguga tuttavatele lugejatele mõnedki juttudest meelde kirjaniku varasematest raamatutest. Neid on seni olnud seitse, millest kolm viimast (2002, 2003 ja 2006) kuuluvad sarja «Teekond haaremisse».

Naine tuli hommikul

Erilisel kohal Tootmaa kogu loomingus ja loomulikult ka «Filtrita «Camelis»» on naised. Need teevad tekstide minategelase elu mõnusaks, aga ka kibedaks.

«Naine tuli koju hommikul pool neli. Olin tema ootamisest väsinuna magama jäämas, kui ta uksest sisse astus. Minu uneseguse küsimuse peale «kust tuled, kallis?» vastas ta, et käis oma endise koolivenna Lausi Andresega autoga sõitmas.»

Nii algab kogumiku nimijutt. Mis aga saab edasi?

«Nad olnud koos lapsepõlve meelde tuletanud ja oma praegust elu analüüsinud. Ka Andresel oli palju eksistentsiaalseid probleeme nagu talgi. Selle jutu peale ärkasin üles, sest mul tekkisid teatud sorti kahtlused. Et tekkinud olukorras selgusele jõuda, provotseerisin vahekorda. Naine oli nõus ...»

Mulle Tootmaa looming meeldib. Selles ei ole pikki nämmutusi ja paigal tammumist, juttu on olulistest ja elulistest asjadest. Kirjaniku mõte liigub kiiresti. Ta on osav huumori eri värvingute kasutaja, ent tema kohta humorist öelda oleks ülekohtune.

Näiteks sellesama raamatu nimijutu avaldamine kõrvuti eesti, rootsi, läti, saksa, vene, soome ja inglise keeles on naljakas, aga samas saab seda tõemeeli pakkuda lugemiseks nende kõikide keelte oskajaile.

Tahaksin lugeda ka Tootmaa seni avaldamata loomingut, aga äsja ilmunud «Filtrita «Camel»» pakkus samuti kõvasti elamusi, sest vanad jutud mõjusid värskelt.

Siinkohal pean üles tunnistama, et ma ei ole päris objektiivne. Nimelt lõpetasin ma temaga koos aastal 1980 Tartu ülikooli eesti filoloogia erialal. Tutvuse poolest osalesin ka tema raamatuesitluse näitemängus detsembri alguses. Statistina küll, aga ikkagi.

Raamat

Rein Tootmaa, «Filtrita «Camel»»,
valitud jutud, niminovelli tõlkinud rootsi keelde Ann Liis Hanslep, läti keelde Guntars Godinš, saksa keelde Aet Bergmann, vene keelde Igor Kotjuhh, soome keelde Jouko Vanhanen ja inglise keelde Adam Cullen,

Eesti Keele Sihtasutus 2012, 168 lk.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles