Vanad ruhnlased olid mandrieestlastest nutikamad, vähemalt voodite tegemisel. Voodijalad olid nii kõrged, et magamaminekul tuli astuda kastile ja ennast lakke kinnitatud nööri abil kotile vinnata.
Ruhnu näituse idee tuli kapist
Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas avatud väljapaneku «Ruhnu eraldatud maailm» üks kuraatoreid Piret Õunapuu põhjendas tavatult kõrge magamisaseme valmistamist sellega, et üleval pool on soojem kui madalal. Pealegi saab säherduse voodi alla paigutada asju mugavamalt.
Näitus kapi pärast
Ruhnlaste omalaadset kultuuripärandit tutvustaval näitusel on magamisaidast pärit voodi juures muudki vana mööblit. Ja teisi asju, mis on pärit sellelt looduse poolt mandrielust ära lõigatud saarelt. Näiteks barokne – mitte peen, vaid talupoeglikult rohmakas barokk – kapp koos toidunõudega.
«Kapi pärast hakkasimegi näitust tegema,» ütles Õunapuu. «Selle restaureeris Tartu kõrgemas kunstikoolis oma lõputööks Kristjan Bachmann. Tema andiski idee teha see näitus.»
ERMis on Õunapuu hinnangul väga palju Ruhnult pärit asju. Osa neist on ta ise kaasa toonud, näiteks tormilaterna, mis on väljapanekus asetatud lauale (see viimane pärineb Ruhnu muuseumist).
Kümnendik ruhnlasi
Väljapaneku avamisel läinud nädala lõpul oli nii palju rahvast, et kõik ei mahtunud teise korruse väiksesse näitusesaali ära. Osa seisis koridoris.
Avamisele oli tulnud ka viis ruhnlast ehk kümnendik püsielanikest. Teised uudistajad olid selle saare suviste asustajate ja ruhnu kultuuri sõprade esindajad. Nagu väljapanekust saab lugeda, elas saarel kõige rohkem inimesi 1842. aastal – 389 (nendest 207 mehed).
Näitusele tulija peab varuma vähemalt poolteist tundi aega, et kõik ära vaadata. Kolme video peale kulub lõviosa ajast: 29 minutit vältab eesti- ja 25 minutit nõukogudeaegne filmikroonika ning 27 minutit videot viib tänavusse suvesse, kui ERM tegi seal järjekordselt välitöid.
Lisaks kõigele muule vilksatavad näitusel kõrgete jalgadega voodi taga seinal vanade ruhnlaste fotod. Väljapaneku on kujundanud Krista Lepland. Kõige silmaga nähtava heliliseks taustaks kõlab aga Sofia Joonsi esituses sealtkandist pärit vanu laule.