Vedu küla elanik Jaan Kaljuvee on loonud uue «Kalevipoja». Aega läks selleks küll tosin aastat, aga lõpuks ometi on nüüd valmis. Pildis ja värssides, mõlemad enda tehtud ja trüklas kaante vahele pandud. Eile oli esitlus.
Külamees värsistas ja maalis eepose uuesti
Kreutzwaldi vormistatud rahvuseepose esimene sõna on laena ja viimane on looma. Täpselt samuti on Kaljuvee «Kalevipojas», ainult et tema värsivorm ei ole nii raskelt rahvaluulelähedane, nagu eepose esimesel kirjapanijal.
«Laena kannelt Vanemuine / nõnda algab lugu muine. / Iidsest ajast laulik laulis, / seda nüüd ka rahvas kuulis.» Nii alustab külamees Vedult.
Värsid seletavad maale
Kaljuvee ei ole varem oma värsse avalikkuse ette toonud. Ta peab äsja raamatukaante vahel ilmunud luuleridadest palju tähtsamaks midagi muud. Ja nimelt – värsid on ta kirjutanud selleks, et oma maale seletada.
Rahvuseepose teemadel väiksemaid õlimaale on tal valminud 64. Need on kõik reprotud sihtasutuse Kalevipoja Koda kirjastatud ja eile Kalevipoja muuseumis Jõgevamaal Kääpa külas esitletud raamatus «Kalevipoeg piltides». Selles teoses on 64 lehekülge, millest igal on maali repro ja värsinelikud.
Jaan Kaljuvee on lõpetanud Tihemetsa tehnikumi põllumajanduse mehhaniseerimise erialal. Õpingud Eesti Põllumajanduse Akadeemias ja samuti kujutava kunsti tasulistel kaugõppekursustel jäid pooleli.
Saun täis eepose teemat
Kaljuvee käis veel möldriametis, et osaühingu Jampo sigadele teri jahvatada, kui juba maalis lugusid «Kalevipojast». Selleks ajaks oli tal valminud oma kodus sauna kaminaruumis 13 vineerplaati samal teemal põletustehnikas. Ja välja tahutud tuhaplokkidest põrgupiigad.
Algul vaid enda lõbuks maalitud pildid sattusid Kalevipoja muuseumi juhataja Ulvi Tamme silma alla. Sellest hetkest kulus eilse esitluseni umbes kolm aastat. Kõige rohkem aega ja vaeva nõudis soodsa trükikoja leidmine ja trükikuludeks raha hankimine.
Muuseumi juhataja loodab millalgi sealsamas Kääpal maalid ka näitusena välja panna. Raha raamimiseks praegu ei ole. «Aga aeg hakkab tulema / kui peerg läheb põlema...»