Piirissaare rahvas tähistab jõulu ja ootab pakast

Jõulupuu Piirissaare vallamaja ees. Foto: Vitali Trots

Piirissaare vallamaja ees kasvav kohev kuuseiludus on aastaga oma paarkümmend sentimeetrit pikemaks kasvanud ja see tähendab, et saarerahva jõulupuu on tänavu suurem kui mullu. Kuigi kuusk on veel väike, on rahvas sellega rahul, sest puu on sirge nagu sõdur, mitte aga viltu nagu Pisa torn.

Ka sel aastal ehiti kuusk sätendavate ehetega ning vallavaolikogu esimees Filimon Kuznetsov on kuuse ümbruse lumest ettevaatlikult puhtaks rookinud.

Piirissaare rahvas tähistab jõule nii omaette kodus kui ka ühiselt, 25. detsembril tuleb vallamajas traditsiooniline jõuluõhtu, kuhu kogunevad kõik saarel talvituvad inimesed. Igale saareelanikule viidi koju personaalne kutse peole.

Pole teada, kui palju külalisi jõulu ajal saarele tuleb, sest liiklumisvõimalused on veel viletsad. Ka saarerahvas püsib kodus: praegu saab küll kõndida jalgsi üle jää Laaksaarde, kuid pole teada, kas keegi saareeleanikest seda võimalust on kasutanud, sest ühe otsa pikkus on oma kaheksa kilomeetrit. Kõik ootavad ikka jää paksenemist ja ametivõimude luba järvel mootorsaanidega ja kõige paremal juhul autodega sõitmiseks. Praegu vaadataksegi lootusrikkalt järvele ja loodetakse, et ehk sel laupäeval tuleb politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuurilt kauaoodatud otsus.

Piirissaarel möödus rahulikult ka selle aastane viimane volikogu istung, kus kinnitati selle aasta lisaeelarve. Mis sisuliselt tähendas seda, et sealt valdkonnast, kus raha üle jäi, lisati see sinna, kus seda oli kõige rohkem kulunud ning puuduski tulnud. Kavandatust rohkem raha kulus Piirissaarel prügimajandusele.

Põhjus on selles, et eelmisel aastal Keskonnainvesteeringute Keskuselt saadud eurorahaga ehitatud jäätmejaam toimib väga hästi, sealt veeti mandril asuvaisse prügilatesse rohkem prahti, kui valla eelarvet tehes arvestati. Järgmisel aastal osatakse eelarve koostamisel neid kulusid kindlasti paremini ette näha.

Nüüd hakkab saarerahvas aga tähistama jõule ja uut aastat nii uue kui ka vana kalendri järgi. Mõlema kogukonna ajalooline ja harmooniline kooselu ongi toonud saareelanikele rohkem pidupäevi.