Lasteõde õmbles haiglale viisteist lapitekki

Aime Järv silitab oma lapitekke ka ise suure mõnuga ning ütleb, et ta tegi need nimme rõõmsad, et haiglas värve oleks. Too viimane, ruudutehnikas tekk sai tema meelest veel kõige ilusam. Foto: Sille Annuk

Aime Järvele meeldib õmmelda. Ta on oma lapselapsele teinud lasteaialõpu kleidi ja iseendale koolilõpukleidi. Mõne aja eest vuristas Aime Järv kokku 15 lapitekki ning kui eile haiglasse tööle läks, võttis need ühes.

Aime Järv on Tartu Ülikooli Kliinikumi vastsündinute osakonna õde. Tema patsiendid on need kõige väiksemad, kes on siia ilma sündinud kas natuke liiga vara või on nende tervise ja kasvamisega seotud mõni muu mure.

Aime Järv õmbles oma lapitekid samuti kõige väiksemat mõõtu, mis tekid üldse olla võivad, ning kinkis ära oma osakonnale.

«Meil on baikatekid küll, aga laste «voodid» on nii väikesed ja sinna on hea just niisugused peale panna,» räägib naine, olles endale sülle ladunud terve kuhja puuvillastest kangatükkidest kokku seatud varandust. Kõik need ruudud, kolmnurgad ja ristkülikud on tema varasemate õmblustööde ülejääk.

Eimillestki midagi

«Ma ei ole nendele midagi kulutanud, ainult väheke vatiini ostsin juurde,» räägib käsitöömeister ja osutab näpuga värvilaikudele.

«Näete, see kangas on mu lapselapse kleidi ülejääk, see püksiriie. Ja see peeneruuduline kangas sai ostetud lapselapse esimeseks voodipesuks,» meenutab ta.

Jutt on Aime Järve esimesest lapselapsest Nelest, kes praegu on kaheksa-aastane. Aime Järvel on kolm last ja viis lapselast.

Annetuse toomine lastehaiglale ei ole küll mingi eriline uudis. Igal aastal leidub hulk inimesi, kes soovivad kas õmmelda, kududa või heegeldada ning teha väikestele patsientidele tekke, patju, jakke või papusid.

«Asju on toodud tõesti palju. Aga neid tuleb väga sageli pesta ning siis nad kuluvad või lihtsalt kaovad ära,» räägib Aime Järv.

Terve elu õmmelnud

Aime Järv on õmmelnud kogu elu, ka tegi ta endale ise selle viimatise koolilõpukleidi, mis on loo sissejuhatuses ära märgitud.

Märkimist väärib, et tema õediplom ei ole veel aastatki vana. See oli tänavu veebruaris, mil ta 50-aastasena Tartu tervishoiukõrgkooli lõpetajate rivis sammus.

Järv ütleb, et ta on alati soovinud, et temast saaks spetsialist meditsiini vallas. See unistus kriipis ta südant ja valmistas talle aastaid hingepiina. Elu sundis aga kõike muud tegema. Tuli perekond ja lapsed vajasid suureks kasvatamist.

Aime Järv töötas kindlustusfirmas müügijuhina, kui sai koondamisteate. Seejärel oli ta neli kuud töötu, käis tööbüroos ja koolitustel ning saatis oma CV-sid laiali. Meeldivat ametit ei paistnud kuskilt. Siis võttis südame rindu ja läks Tartu Ülikooli Kliinikumi personalijuhi jutule. «Palun, ma tahan teie juures tööd! Ükskõik millist,» sõnas ta.

Talle leiti lastekliiniku sekretäri asendajakoht. Oli aasta 2008.

Siis möödus veel pool aastat. Ja seda päeva mäletab Aime Järv täpselt – oli reede, üks augustikuu lõpu päev.

«Vaatasin aknast välja ja mõtlesin, et läheks õppima,» meenutab ta. «Helistasin tervishoiukõrgkooli, sealt öeldi, et õdede kohti ei ole, aga hooldustöötajaks saaks küll. Esmaspäeval siis mõtlesin, et olgu, õpin hooldajaks. Võtsin dokumendid ja ... Aga siis selgus, et õdede õppesse oli kaks vaba kohta tekkinud – enne kooli on ikka äraütlejaid. Kui rõõmus ma olin!»

Uus algus

Aime Järv õppis statsionaaris kolm ja pool aastat koos neidudega, kes olid nooremad kui ta enda lapsed. Ta tegi heade, väga heade ja suurepäraste hinnetega ära kõik, mis vaja, käis ise veel samal ajal poole kohaga lastekliinikus tööl.

«Minusse suhtusid koolis kõik väga hästi,» räägib naine. «Nüüd vahel mõtlen nende peale, kes on aastaid töötud olnud, et minge ometi õppima! Valige eriala, mis tõeliselt meeldib, ja kui natuke pingutate, saate õppetoetustki. Kardetakse, et on raske, aga ka tööl on raske. Eriti siis, kui see töö ei ole just südame järgi.»

Aime Järve elul on nüüd uus nägu. Iga tööpäeva hommikul ärkab ta rõõmuga ja läheb õena tööle. Eile võttis ta minnes kaasa 15 lapitekki, kingituseks oma patsientidele.

Jõuluaeg TÜ Kliinikumis

• Eile andis ühenduse Hea Tegu esindaja Kristi Aulik vastsündinute osakonnale üle isetehtud beebiriideid, tekke ja papusid, kokku 150 tegijalt 1500 eset.

• Üleeile käisid haigeid lapsi külastamas Eesti Maaülikooli tudengid koos maskott Esimummiga, jagades maiustusi ning värviraamatuid ja pliiatseid.

• 14. detsembril olid lastekliinikus Palamuse gümnaasiumi üheksandate klasside õpilased, kes olid otsustanud loosipakkidest loobuda ja selle raha eest lastekliinikusse mänguasju tuua.

• 22. detsembril tuleb lastega kohtuma ooperilaulja Annely Peebo.

• Sündmuste loetelu ei ole täielik.

Allikas: TÜK avalikkussuhete spetsialist Ene Selart