Seiklus jätkub ka käreda külmaga

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu seikluspargi eestvedajad Ragnar Kekkonen (vasakul) ja Mihkel Veike tegid eile pargi lumerõngaradadel paar kiiremat sõitu. Laupäevast saavad seikluspargi talvemaal kolme erineva kõrgusega lumerõnganõlva ja uisuväljakuid järele proovida kõik soovijad.
Tartu seikluspargi eestvedajad Ragnar Kekkonen (vasakul) ja Mihkel Veike tegid eile pargi lumerõngaradadel paar kiiremat sõitu. Laupäevast saavad seikluspargi talvemaal kolme erineva kõrgusega lumerõnganõlva ja uisuväljakuid järele proovida kõik soovijad. Foto: Margus Ansu

Ei ole halba ilma, on valed rõivad, naersid Tartu seikluspargi eestvedajad Ragnar Kekkonen ja Mihkel Veike ning kihutasid lumerõngastel nõlvast alla. Julgeid külmakartmatuid ootab seikluspargi talvemaal ka Eesti kiireim lumerõnganõlv.

«Muidugi oleme meie kõige äkilisema snowtube’i-nõlva ära proovinud, aga pole aimugi, kui suure kiiruse seal sisse saab,» muheles Tartu Seikluspargi OÜ juhatuse liige Ragnar Kekkonen. «Peame vist siia politsei kutsuma kiirust mõõtma, siis oskame sõitjatele vastata. Aga suure tõenäosusega on meie kõige äkilisem nõlv Eesti kiireim.»

Lumerõnga kõige äkilisem rada tuleb Narva maantee ääres oleva vana kruusakarjääri nõlvast kaugemalt vaadates pea püstloodis alla. Kuid sellest ei tasu heituda, lohutas Tartu seikluspargi haldusjuht Mihkel Veike. «Meie talvemaal on kolme tasemega snowtube’i-rajad,» selgitas ta.

Lastele ja arema verega suurtele on kõige madalamal nõlval viis rada. Keskmise kõrgusega nõlval on kaks rada ning kõige suuremal ja äkilisemal nõlval üks rada. «Sinna teeme radasid vastavalt vajadusele,» ütles Mihkel Veike. «Kui seda nõlva agaralt kasutama hakatakse, tuleb radu juurde.»

Lumerõnganõlvad ja 70 lumerõngast on üks osa Tartu seikluspargi talvemaast, mis avatakse laupäeval.

Peale nende sõiduriistadega lustimise võib talvemaal uisutada ja hokit mängida, soovijatele laenutamiseks on soetatud 42 paari uiske. Uisuväljakud on õhtul värviliste tuledega valgustatud, mängib muusika.

Lähiajal valmib talvemaal ka ligi üheksa meetri kõrgune jääsein, mida mööda saab kasside ja kirkaga ronida. Avatud on ka mõned seiklusrajad. Nina saab soojendada kohvikus ja ka õues pakutakse talvemaa külalistele avamisest sulgemiseni midagi sooja.

«Kui inimestel on midagi teha, siis läheb talv kiiremini ja rõõmsamalt mööda,» põhjendas Ragnar Kekkonen talvemaa tegemist.

Kui palju raha seikluspargi talvise meelelahutusega täitmiseks kulus, polnud noortel meestel eile mahti kokku lüüa, sest töökorda oli tarvis seada lumerõngaga lustijaid nõlvadele sõidutav tõstuk ning kokku ligi 500 ruutmeetrit hõlmavate uisuväljakute äärde panna üles kirevad lipud.

«Tegime kõik oma kulu ja kirjadega,» märkis Mihkel Vei­ke. «Toetust me selleks tööks ei saanud ja laenu ei taha võtta.»

Tartu seikluspark avati tänavu juuni teisel poolel ja napi poole aastaga on seal käinud ligi 15 000 külastajat, kelle hulgas oli 82 rahvuse esindajaid.

Seikluspargi talvemaa on avatud iga päev, külastajaid oodatakse ka jõulupühade ajal ning aasta viimasel ja uue aasta esimesel päeval. Hinnad sõltuvad nädalapäevast, rühma suurusest ja sellest, kui pikalt keegi pargis lustida tahab. Uisuväljakul ja lumerõnganõlval kehtib tunnitasu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles