Vaid tuul teab, mis talv toob

Pilt on illustratiivne. Foto: Margus Ansu

Vahib vares puuladvas lõuna poole, siis tuleb sula. Vahib ta põhja poole, siis lähevad ilmad varsti külmaks ja halvaks. Nii ennustas Rõuge kihelkonna rahvas ilma vanasti. Teadagi, Eesti talv pole meelakkumine ning vanarahvale kõlbasid ilma ennustamiseks ka vares ja seapõrn.

Nüüd peab homne ja ülehomne ilmaennustus hästi paika, vareseid pole vaja vahtida. Aga kui külm ja lumine talv meid ees ootab, ei ütle naljalt keegi. Sellele küsimusele vastust saada ongi võimatu missioon.

«Kogu talve prognoosimine on lootusetu, meie laiuskraadidel on aastaaegade ilma väga raske ette näha,» ütles Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) ilmaprognooside osakonna meteoroloog Taimi Paljak. «Inglismaa ilmateenistus loobus kolme kuu prognoosist, internetist on kadunud USA pikaajaline ennustus. Põhjus on lihtne – tagasiside pikaajalistele prognoosidele oli halb. Meid tänatakse harva.»

Käredad jõulupühad

Ilma pikaajaline prognoosimine on tõesti põhimõtteliselt võimatu, kinnitas Tartu Ülikooli klimatoloogiaprofessor Jaak Jaagus.

«On olemas küll atmosfääri mudelid, mida on võimalus ajas edasi käitada, kuid mida kaugemale arvutustega jõutakse, seda kahtlasemad tulemused on,» selgitas ta. «Modelleerijad ütlevad selle peale, et väike viga algandmetes võib põhjustada suure vea tulemustes. Süsteem on niivõrd muutlik ja selle mälu nii lühike, et see ei võimalda usaldusväärselt ennustada pikema aja peale.»

Tavainimesele on see jutt aga nagu hane selga vesi. Mais uuritakse EMHIst, kas jaanilaupäeval sajab või ei, ja oktoobris tahetakse teada, kas jõulud tulevad musta või valge maaga.

Taimi Paljak uuris ilmakaarti põhjalikult ja eilse pildi järgi tulevad Tartus üsna käredad jõulupühad. Laupäeva öösel võib külma 20 kraadi ringis olla. Järgnevatel öödel pole ka 25­kraadine pakane välistatud.

Pakase tagasitõmbumist võib alles kas jõulu esimesel või teisel pühal oodata. Pärast jõulupühi võib ka paariks päevaks sulale minna. Kuid nagu pikemate prognoosidega ikka, võib ilmamuutus teoks saada päev varem või päev hiljem.

Aga enne sulailma teeb veel tuisku ja toob lund. Aasta viimaste päevade prognoospilt on heitlik ja muutub päevast päeva. See aasta jääbki meelde väga sageli kannapöördeid teinud prognoosidega.

«Kõige kindlamalt saavad meteoroloogid ilma ette öelda kolm päeva,» märkis Paljak. «Ka nelja-viie päeva prognoos peab üldjoontes paika, aga nüansid võivad muutuda.»

Looduse märgid

Nii ei tõttagi ta kalendri järgi reedel algava talve ilma pakkuma. «Looduse märkide järgi ennustajad on öelnud, et tänavu tuleb üsna külm talv,» ütles Paljak. «Meie oma prognoosi järgi jaanuar väga pakaseline ei tule, küll aga annab keskmise talvekuu mõõdu välja.»

Taimi Paljak looduse märkide järgi ilma ei ennusta. «Siis peaksin elama maal ja järelduste tegemiseks jälgima aastaid kindlaid märke,» selgitas ta. «Kuid olen täiesti päri, et pikaajalises ilmaprognoosis võib terane vaatleja looduses toimuva põhjal üsna paikapidavaid järeldusi teha.»

Ka professor Jaak Jaagus ei eita, et looduses esinevad seosed ütlevad ilma kohta üht-teist. «Kahjuks pole aga ilmatarkade ennustuse meetodeid teaduslikult uuritud ja seetõttu põhinevad need vaid uskumustel,» lisas ta. «Minu isikliku arvamuse kohaselt võib ilmatarkade ennustustel olla tõsi taga küll. Näiteks sea põrna järgi tehtud ennustused talve ilmastiku kohta on paljudel juhtudel paika pidanud.»

Mitme kuu ilmaprognoose on huvilistele juba pikemat aega pakkunud Tartu Ülikooli füüsikainstituudi atmosfäärifüüsika labori vanemteadur Marko Kaasik.

«Minu töö ei ole otseselt ilma prognoosimine ja seetõttu võin endale pikaajaliste prognooside tegemist lubada,» ütles Marko Kaasik. Aga ta lisab oma pikaajalisele prognoosile alati hoiatuse: mitte võtta seda nii kindlana nagu paari päeva või nädala prognoosi!

Tuleva aasta alguseks on Marko Kaasik teinud ilmaprognoosi maailmamere ja atmosfääri koostoimet (NOAA, USA) arvestava atmosfääri dünaamika mudeli teise versiooni põhjal, mis on kasutuses 2011. aastast.

Õige talv ja ilus kevad

Niisiis, jaanuaris on meil oodata lumesadusid, ajuti ka sula. Vähemalt Ida-Eestis peaks lumikate püsima ja vähehaaval paksenema, kuigi ootame tavalisest veidi pehmemat ja sajusemat jaanuari.

Veebruaris sajab üle keskmise ja enamasti lund. Tuisukuu peaks kujunema pehmepoolseks, kuid mandril ja eriti Ida-Eestis lund jagub.

Märtsi üldine olukord ja õhutemperatuur peaks olema lähedane paljuaastasele keskmisele või veidi soojem, sajab normaalselt. Lumi püsib ilmselt märtsi keskpaigani, kohati kauemgi. Aprillis on õhurõhk Läänemere piirkonnas tavalisest veidi kõrgem, seega ootame küllaltki ilusaid ja tavalisest soojemaid ilmu. Sademeid umbes normi piires. Mai on arvatavalt soojapoolne, sadusid normi piires, võib esineda äikest.

Kuigi talv pole kalendri järgi veel alanudki, tahaks mõni kindlasti juba teada, milline tuleb järgmine suvi. Kas talve järgi võib midagi öelda ka eeloleva suve kohta, näiteks et külma talve järel tuleb kuum suvi või et külma talve järel tuleb jahe suvi? «Ei saa,» kostis Jaak Jaagus. «Üldiselt ei ole leitud seost eelneva talve ja järgneva suve ilmastikuolude vahel.»

Arvamus

Ain Kallis, Klimatoloog

Pikka ilmaprognoosi ei saa teha, sest mõnikord tulevad suured ilmamuutused väga ootamatult. Sellepärast ei tunne ma pikkade prognooside vastu ka huvi.

Jälgin vene kolleegide tegemisi. Sügisel tuli neilt teade, et tänavune talv võiks olla viimase kümne talve kõige külmem. Kuid selle teate juurde polnud lisatud, et meie eelmised viimased talved olid ebanormaalselt soojad.

Tänavu tuleb meil tavaline talv, mille oleme lihtsalt unustanud. Lumi on juba maas ja sellele tuleb lisa, kindlasti ootab meid ees mõni külmem päev, kui külma on oma 30 kraadi.

Meie ilma on väga raske prognoosida, sest klimaatiliselt on Eesti suurriik. Näiteks eelmisel talvel oli ühel päeval Hiiumaa läänetipus asuva Ristna ja Piusa lähedale jääva Korela õhutemperatuuride vahe 30 kraadi! Ristnas mõõdeti tol päeval –3 ja Korelas –33 kraadi. Tudengina mõõtsin Tartus õhutemperatuuri ja siingi oli eri kohtades vahe neli kraadi. Sellepärast ongi meie sünoptikutel Eesti ilma väga raske ennustada.

Talvel on tark elada päev-paar korraga, palju sel aastaajal neid väga pikki plaane meil ikka on. Ootan põnevusega, mis ilm sel talvel tuleb.
----------------------------------------------

Vanarahvas ennustas ilma ka kassi, koera, varese ja sügelemise järgi

• Sea põrna järele kujuneb talv. Kui seapõrn ühesugune, on talvel ühesugused ilmad; kui seapõrn ühest otsast paks, teisest õhuke, siis on talv kas alguses külm ja lõpul pehme või algusel pehme ja lõpul külm.

• Kui toomapäeval (21. detsembril) tuul põhjast, saab külm talv. Kui pööripäeval (21. detsembril) tuul on lõunast, sai soe talv.

• Kui taevatähed talvel väga heledaste paistavad ja kirgavad, on kange külm tulemas. Tuhmid tähed tähendavad head pehmet ilma.

• On noorel kuul päälmine ots terav ja isepool viltu taeva sõrvas, tähendab talvel kanget külma ja suil kanget kuiva.

• Kassi karjumine ja kisendamine tähendab talvel tuisku ja külma.

• Kui kass küüsi kisub, tõuseb kange tuul.

• Kui koer suigub ja kurb on, tulevad pahad ilmad.

• Ku varõsõ maa pääl umma, lätt ilm talvõl sulalõ. Ku puu otsah umma, lätt külmäs. Mida korgõmbah umma, sedä külmembäs lätt.

• Kui jalatalla alt sügeleb, siis saad tantsida; kui nina sügeleb, saad surnut kuulda; kui põsed, siis saad nutta; kui silmad, siis saad naerda; kui kõrv sügeleb, läheb ilm talvel sulale, suvel vihmale.

• Kui talvel nõgi pliidi või ahju juures põleb, siis läheb ilm halvaks – tuleb tuisk.

• Kui talvel tuisk katuste päält alla keerutab ja nago paea (paja) sees keeb, tähendab sula.

• Kui kivid talvel jões jääga ära ärmatavad, siis tulla varsi sula ilm.

• Ku katusõ päält lummõ maaha aja, lät sulalõ.

• Kui talvel kivimüürid halli karva löövad, lähab ilm varsi pehmeks ja juhtub ka sagedaste, et vihma tuleb.

• Paavlipäiv om kümnes jaanuar. Ku lummõ satas ja suur tuul om, sõs saa külm ja vihmanõ suvi.

• Kui tõnisepäeval (17. jaanuaril) oli külm, siis pikaldane külm kevad, kui aga oli sula, siis tuleb ruttu kevad ja soe.

• Sügava lumega näärikuu kuulutab ette vihmast suve.

• Kui uueaastal puud härmas, tuleb viljarikas suvi, kui udune ilm, tuleb sajune suvi.

• On talvel lumest puudus, siis on suvel vihmast puudus.

• Kui kevatel suur veejooks, on suvel suur viljasaak. Veike vesi kevatel, kõhn vili.

• Ei ole kevatel suurd vett, saab suvel suur vesi.

• Paks lumi talvel head suve, kuna paljas tali alati kehva suve ja kõhna vilja kasu tähendab.

• Kuida tali, nõnda suvi. On talvel sadu, on suvel ka sadu, enamiste on suvi talve järgi.

Allikas: Lõuna-Eesti pärimuse portaal,

Rõuge kihelkonna ilmaraamat