Päevatoimetaja:
Emily Lieberg
+372 730 0138
Saada vihje

Tartu waldorfkooli uue maja nägu selgines

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu linnainsener Mati Raamat, kelle kaks poega on õppinud Tartu waldorfkoolis ja noorim õpib praegugi, näitab waldorfkeskuse arhitektuurivõistluse võidutööd. Raamatu ülesanne oli juhtida arhitektuurivõistluse žürii tööd.
Tartu linnainsener Mati Raamat, kelle kaks poega on õppinud Tartu waldorfkoolis ja noorim õpib praegugi, näitab waldorfkeskuse arhitektuurivõistluse võidutööd. Raamatu ülesanne oli juhtida arhitektuurivõistluse žürii tööd. Foto: Margus Ansu

Tartu waldorfkeskuse arhitektuurivõistluse töö «Abracadabra» näeb ülaltvaates välja nagu kuue lendava taldriku ahelavarii, külgvaates nagu triiphooneks ümber ehitatud Jäneda sovhoostehnikumi kompleks.

«Žürii ees oli hästi mitmekesine valik töid alates rangeist hulktahukaist ning lõpetades voolavalt mitmekesiste töödega, mis otsisid kooskõla looduse pehmete vormidega,» kommenteeris 27 osalejaga arhitektuurivõistluse žürii esimees Mati Raamat.

«Žürii põhiprobleem oli see, et väga jõuliselt ei tõusnud esile üht parimat. Meil oli kiusatus anda esimene preemia kahele tööle, aga seda ei näinud ette konkursi reglement.»

Eksitav eksterjöör

Nõnda sai üheksast riigist laekunud 27 võistlustöö hulgas esimese preemia siiski vaid üks – sakslaste Joachim Zimmeri ja Imme Denkeri töö märgusõnaga Birch, mis eesti keeli tähendab kaske ja ka vitsa.

Teiseks jäi lätlaste Mikelis Putramsi ja Linda Krumina töö märgusõnaga Waldorfi talu. Kuigi arvutipiltidel meenutab talu pundart suuri tööriistakuure või roostetava raudplekiga üle löödud koonduslaagribarakke, oleks Raamat andnud esimese preemia just Putramsile ja Kruminale.

«Ruumilahendus on väga hea, aga väga omapärane välisilme, eriti räästaste puudumine, mõjub kindlasti harjumatult,» tunnistas Raamat. Ta märkis, et sarailmelisi ehitisi ei pidanud arhitektide kujutluses katma siiski plekk, vaid väga mä­da­nemiskindlad lehiselauad, mis peaks vihma, lume ja päikese meelevallas aastatega mustjaks tõmbuma.

Waldorfkeskuse arhitektuurikonkursi kolmas koht läks Eesti arhitektidele Peeter Lii­van­dile ja Villu Schelerile. Esimese koha honorar oli 8000 eurot, teise oma 6000 ja kolmanda oma 4000 eurot. Lisaks andis žürii välja kaks 2000-eurost ostupreemiat.

Raadi linnaossa, Kasarmu ja Peetri tänava ristmiku lähedale 1,25 hektari suurusele krundile kavandab Tartu Vaba Waldorf­kooli Selts nelja hoonet: waldorf­gümnaasiumi põhihoonet, sotsiaalkeskust, lasteaeda ja väiksemat koolihoonet. Tartu volikogu on seadnud seltsi kasuks 50-aastase hoonestusõiguse.

Kooli jagunemise kahte majja tingib muinsuskaitse nõue säilitada tsaariaegne rat­sa­rügemendi söökla- ja kirikuhoone. Kogu gümnaasium, mis on kavas praeguselt 203 õpilaselt suurendada vähemalt 300-pealiseks, ainult sellesse majja ei mahuks. Suuremaks ehitada ajaloolist hoonet aga ei tohi.

Linn vajab lasteaeda

Tartu waldorfgümnaasiumi juhataja Katri Tammekand ütles, et järgmiseks püüab selts saada kokku ligikaudu 400 000 eurot ehitusprojekti tellimiseks vajalikku raha. Kolme uue hoone püstitamine ning ühe ümberehitus maksab umbes seitse miljonit eurot.

«Tartu linnavalitsus ootab, et hiljemalt 2015. aastaks oleks projekt valmis,» vahendas Tammekand. Praegu kasutab Tartu waldorf­güm­naa­sium Ploomi tänavas enam kui poolt linnale kuuluvast lasteaiahoonest. Kui kool Raadile koliks, saaks linn teha majja juurde ligi 170 lasteaiakohta.

Tartu waldorfkeskuse arhitektuurivõistluse tööde näitusega saab tutvuda Tartus Raatuse 22 ühiselamu fuajees ning läbi Raatuse tänavale avanevate esimese korruse akende tuleva aasta jaanuari lõpuni.

Märksõnad

Tagasi üles