Viimasel ajal on paljusid erutanud Tartu linnaisade plaan jagada Tamme gümnaasium kaheks ja viia gümnaasiumiosa Nooruse 9 asuvasse, praegu Tartu Ülikoolile kuuluvasse koolimajja. Sellele halvale plaanile pole vastuseisu väljendanud mitte ainult Tamme gümnaasiumi vilistlased, vaid ka teised tervelt mõtlevad tartlased.
Praegu seisame teelahkmel, kus Tartu volikogu otsustab, kas hõlmata Nooruse 9 hoone ost Tartu 2013. aasta eelarvesse või mitte. Veel ei ole hilja muuta Tamme gümnaasiumi tulevikuga seotud plaane ja jätta kooli gümnaasiumiosa Nooruse tänavasse viimata.
Loodan, et ka linnavolinike seas leidub piisavalt arukaid inimesi, kes toetavad eelarve seesugust muutmist.
Praegune Tamme gümnaasium on õpilastega üle koormatud, kuid ilmselt on avalik saladus seegi, miks nii on. Põhjus ei peitu ju selles, et Tammelinnas elab rohkem kooliealisi lapsi kui varasematel aastatel, vaid Eesti Vabariigis kehtivas jokk-skeemis, mis kohustab koolipidajat võtma kooli vastu kõik selle piirkonda elama registreeritud lapsed.
Nii on kahel viimasel sügisel seal kooliteed alustanud mitte senised kolm, vaid suisa viis klassitäit õpilasi. See viitab omakorda asjaolule, et Tamme gümnaasiumi hinnatakse ja vanemad soovivad, et nende laps õpiks just Tamme koolis.
Koolil on aastakümnetega kujunenud vaimsus, mida kannavad õpetajad, terviklik ja töötahteline kollektiiv. Vaimsus, mis jääb saatma selle kooli vilistlasi kogu ülejäänud elu.
Paraku on Tartu linnavalitsus hakanud just neid väärtusi hoolsasti lammutama, kavatsedes lõhkuda koolikeskkonna.
Jah, Tamme gümnaasiumile on vaja lisahoonet, kuid seda ei pea rajama kaugele, üle Tartu linna tuiksoone ehk Riia tänavas asuvasse majja, see oleks hea tahte ja mõistmise korral võimalik ehitada ka praegusele krundile.
Nooruse tänavasse kolitav gümnaasiumiosa ei oleks enam Tamme gümnaasium, vaid uus kool, mingi muu kool. Kallid linnavolinikud, astuge palun oma mõtetes hetkeks välja rahamaailmast ja püüdke mõista: võime küll loodavale koolile kleepida sildi «Tamme Gümnaasium», kuid see ei oleks enam terviklik ja koos toimiv sama kool.
Ilmselt püüaksid õpetajad seda sidet küll hoida, kuid tegelikult luuakse tehnokraatlikult uus, oma kasvuraskustega kooslus, kus esimeste klasside koolijütsid ei puutu enam kokku võimalikeks eeskujudeks olevate gümnasistidega ja gümnasistidel on vaid oma asjad ajada.
Mõtlematu teoga määrataks Tamme gümnaasium kui väljakujunenud ja väärtuslik kooslus vaiksele hääbumisele.
Kas Nooruse tänava hoone ostu otsuse taga ei peitu tagatubades sõlmitud kokkulepe? Ülikool vabaneks lagunema kippuvast hoonest ja boonusena saaks enda bilanssi korraliku rahasumma?
Kumb on aga ühiskonna ja laiema hariduspoliitika seisukohalt olulisem, kas ühekordne rahasumma või rahaga mitte mõõdetava väärtusega kooli lõhkumine? Kas ka Tartu Ülikool «tänab» sel moel kooli, kust on võrsunud tema endagi kasvandikke?
Võimalikke lahendusi on juba kaalutud.
Miks mitte suunata 2013. aasta linnaeelarves Nooruse 9 ostuks mõeldud raha haridusvaldkonna muudesse olulistesse kohtadesse, näiteks lasteaiakasvatajate palgatõusuks juba uue aasta jaanuarist, uute lasteaiakohtade loomiseks, praeguste haridusasutuste renoveerimiseks või miks mitte ka Anne noortekeskuse ehitamiseks? Kui mitu valimistsüklit on võimulolijad juba lubanud leevendada lasteaiakohtade puudust Tartu linnas?
Loodan, et linnavolinikud suudavad mõista, mis oleks Tamme koolile tegelikult parim, ja töötada hoopis selle nimel. Kui te seda ei taha ja ei tee, pettuvad teis nii mõnedki tartlased ja mõistlik oleks sõnastada Tartu tunnuslause ümber «kurjade mõtete linnaks». Seda täiesti tõsiselt.
Alari Avamägi,
jurist, MHG ja Tartu Ülikooli vilistlane, kolme lapse isa