Andres Liinat selgitab Tiigi õppehoone müüki

Andres Liinat. Foto: Peeter Langovits.

Tartu Ülikooli rektori 19. novembri käskkirjaga müüakse Tiigi 78/80 hooned ning Kastani 43 krunt OÜ Mapri ainuosalusel loodavale äriühingule. Tehingu hinnaks on korralduses märgitud 1,2 miljonit eurot. Tehing peab korralduse järgi toimuma enne 31. detsembrit 2012. Tartu Postimees uuris TÜ kantslerilt Andres Liinatilt tehingu kohta tagamaid.

Miks ei korraldatud selle hoone puhul avalikku enampakkumist nagu oli näiteks füüsikahoonega Tähe tänaval?

Füüsikahoone puhul tõepoolest küll enampakkumine korraldati, kuid paraku sellega ostjat ei leitud. Tartu Ülikool on viimasel kolmel aastal müünud ca kümme suuremat kinnistut ning lisaks mitmeid kortereid. Nendest ainult 1 puhul on leitud ostja enampakkumise teel. Seoses kinnistute spetsiifikaga, aga ka asjaoluga, et tegemist on ühiskondlike hoonetega, oleme pidanud otstarbekamaks leida ostja maaklerite, avalike müügikuulutuste ja läbirääkimiste teel, mis on ülikooli jaoks andnud selgelt paremaid tulemusi. Tiigi tänava õppehoone võõrandamise teemal on läbirääkimisi peetud viie huvilisega, tänaseks on ühega neist lepingu sõlmimine kõige reaalsem.

Korralduses seisab, et kinnistud tuleb võõrandada OÜ Mapri ainuosalusel loodavale äriühingule. Miks tehti otsus müüa veel loomisel olevale äriühingule?

See on ostja soov, sarnane praktika on kinnisvaraobjektide ostmisel tavapärane. Tartu Ülikooli jaoks ei ole sisulist erinevust, kas objekti ostab loodav või juba loodud äriühing, ülikoolile on raha laekumine igal juhul garanteeritud.

Miks on müügiga sedavõrd kiire, et tehing veel enne 31. detsembrit peab toimuma?

Tiigi tänava õppehoone on tegelikult müügis olnud juba ligi aasta. Ühest küljest on hea tehing lõpetada veel kestva majandusaasta sees, teisalt on tavaks ka ostjale selged tähtajad seada, et tehingu sõlmimine mõttetult ei veniks, eriti olukorras, kus seda on pikalt ette valmistatud. Müügitulusid kasutame käimasolevate suuremahuliste ehitustööde finantseerimisel.

Ülikool on sõlmimas rendilepingut ka haridus- ja teadusministeeriumiga. Miks teeb ülikool rendilepinguid majale, mille on otsustanud ära müüa?

Hoone ühele osale (ca 1/3) üürilepingu sõlmimise läbirääkimisi HTM’ga on peetud ca viis kuud.  Lepingu läbirääkimised on lõpusirgel. Ostja võtab üle ka sõlmitava üürilepingu, seega HTMi jaoks pindade üürimise osas midagi ei muutu. Kuna rendileping sõlmitakse turuhinnas, ei mõjuta see oluliselt hoone väärtust.

Ülikool teeb majas ka sanitaarremonti (seinade-lagede värvmised jms) - miks enne müüki veel selliseid töid tehakse kui maja hinnas on kokkulepe olemas?

Tegemist on olnud seinte sanitaarremondi ja värviparandustega HTMi poolt üürilevõetavatel pindadel. Võimaliku ostjaga on olemas kokkulepe teostatud remonttööde kompenseerimise osas ülikoolile.