Ülikool müüb kiiruga kalli kinnisvara

Ülikooli rektori korralduse järgi peab Tiigi 78/80 kinnistu müügi leping sõlmitama enne 31. detsembrit. Foto: Sille Annuk

Pärast ligi aastast peamurdmist, mida teha Tiigi 78 õppehoonega, ootab Tartu Ülikool allkirju maja müügitehingule. Tehing seisab aga uue omaniku taga, kes keeldub avaldamast tulevikuplaane.

Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu 19. novembri korraldusega võõrandab ülikool kinnistud Tiigi 78/80 ja Kastani 43 OÜ Mapri ainuosalusel loodavale äriühingule. «Loodavale äriühingule» viitab asjaolule, et ostjafirmat ametlikult justkui veel polegi olemas.

Ülikooli kantsleri Andres Liinati sõnul on see ostja soov ning kinnisvaraobjektide ostmisel tavapärane. «Tartu Ülikoolile ei ole sisulist erinevust, kas objekti ostab loodav või juba loodud äriühing, ülikoolile on raha laekumine igal juhul garanteeritud,» ütles Liinat.

Äriregistri andmetel eksisteerib samanimeline osaühing Mapri, mis teeb peamiselt ehitus- ja betoonitöid. Ilmselt on ehitusfirmal plaanis luua eraldi äriühing kinnisvaraga tegelemiseks.  

Priit Jaagant on Mapri juhatuse liige ning seotud ka loodava äriühinguga. «Muidugi meil on selle kinnisvaraga plaanid. Ma ei avalikusta neid teile,» jäi Jaagant napisõnaliseks.

Plaanidest rääkimisest keeldumist põhjendas ta asjaoluga, et tehing ülikooliga pole veel allkirjastatud. Kuid ta kinnitas, et leping peab allkirjad saama veel selle aasta sees. Nimelt põhjusel, et rektori korraldus kehtib tingimusel, kui võõrandamine leiab aset enne 31. detsembrit 2012.   

Linna planeeringute kohaselt on Tiigi 78/80 ühiskondlik maa ehk majad sobivad näiteks büroohooneteks. Kastani 43 krunt, millel praegu on parkla, on sada protsenti elamumaa. Sinna võib ehitada näiteks kuni kolmekorruselise korterelamu.

Tartu Postimehega vestelnud kinnisvaramaaklerid selgitasid, et selles piirkonnas on vähe uusi korterelamuid, mistõttu leiduks piisavalt ostjaid. Hinnastatistika järgi maksab ruutmeeter sellise asukohaga uues kortermajas enam kui 1400 eurot.

1,2 miljonit

«Põhimõtteliselt on ostja olemas ja loodame lähiajal notari juurde minna,» selgitas ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Erkki Ääremaa asjade seisu. Kuna aga tehing pole veel toimunud, ei soovinud Ääremaa öelda kinnistute müü­­gihinda. Ta lisas siiski, et see jääb miljoni ja pooleteise vahele.

Rektori korralduses on märgitud, et kinnistud müüakse 1,2 miljoni euro eest.

Põhjust, miks Tiigi ja Kastani tänava kinnisvarale avalikku enampakkumist ei korraldatud, selgitas Andres Liinat asjaoluga, et ülikool on viimasel kolmel aastal müünud umbes kümme suuremat kinnistut ning lisaks mitmeid kortereid. Nendest ainult ühe puhul on leitud ostja enampakkumise teel. «Oleme pidanud otstarbekamaks leida ostja maaklerite, avalike müügikuulutuste ja läbirääkimiste teel.»

Ülikoolile kuuluva vara müügi viisi võib otsustada ülikool ehk kohustust müüa enampakkumise korras ei ole.

Mis saab siis, kui tehingut käesoleva aasta allesjäänud päevade jooksul ei tehta? «Meie oleme muidugi valmis ka täna notari juurde minema, aga ma ei tea, mis siis saab, kui selle aasta sees müüa ei jõua. Siis mõtleme edasi,» nentis Erkki Ääremaa.

Andres Liinat lisas, et Tiigi tänava õppehoone on müügis olnud juba ligi aasta, mistõttu on hea lõpetada tehing veel kestva majandusaasta sees. Range tähtaeg on tema sõnul selleks, et tehingu sõlmimine mõttetult ei veniks.

Kuigi on plaan kinnistud müüa, otsib ülikool majja rentnikke. Tiigi 78 majja kontoripinda rentida soovib ka haridus- ja teadusministeerium (HTM). Ministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva selgitas, et lisaruume on tarvis rahandusosakonnale, sest on plaan panna kokku HTMi ja riigikoolide raamatupidamised.

Enne müüki üürile

Leppe järgi võtaks ministeerium enda alla kaks korrust maja parempoolses tiivas, kokku üle 900 ruutmeetri. Uuele pinnale on plaanis kolida juba tuleva aasta veebruaris.

Viieaastane rendileping ülikooliga saab Ladva kinnitusel allkirjad lähipäevil. See tähendab, et põhimõtteliselt on tingimustes kokku lepitud.

HTMi riigivaraosakonna juhataja Indrek Riisaare kinnitusel on küll olnud juttu, et maja on müügis, kuid konkreetsest tehingust ülikool ministeeriumi teavitanud ei ole. Ta lisas, et lepingu järgi omanikuvahetus rentnike jaoks midagi ei muuda. Küll aga on ülikool võtnud kohustuse teha majas sanitaarremonti.

Ülikool peab enne ruumide väljarentimist HTMile tegema remonditöid, näiteks värvima seinad ja laed, paigaldama rulood, vedama köögi tarvis torustiku. Andres Liinat kinnitas, et võimaliku ostjaga on olemas kokkulepe remondi kompenseerimise kohta ülikoolile. «Kuna rendileping sõlmitakse turuhinnaga, ei mõjuta see oluliselt hoone väärtust,» lisas Liinat.

Kui maja peaks rendiperioodi jooksul omanikku vahetama, jäävad Erkki Ääremaa kinnitusel seaduse järgi üürilepingud kehtima, nii ka leping HTMiga. Ääremaa selgitas, et hoone teisi pindu jäävad kasutama ülikool ja Tartu Ülikooli kirjastus.

Wöhrmanni üürimaja ja vabrikuhooned Tiigi 78 ja 80

• Tiigi 78 maja lasi ehitada kaupmees Heinrich Wöhrmann.

• Osaliselt tubakavabrikuks mõeldud hoone valmis 1896 ning oli omal ajal üks Tartu suuremaid.

• Peale vabriku tegutsesid hoones tütarlaste gümnaasium ja malmivalutehas ning seal olid ka projekti järgi 5–7-toalised üürikorterid.

• Pärast Teist maailmasõda sai sellest Tartu ülikooli ühiselamu.

• Hoovipealne Tiigi 80 vabrikuhoone ehitati 1911. aastal ümber korteriteks.

• Majades on pinda kokku 6024 m2, Kastani 43 asuval krundil 1248 m2.

• 2012. aasta alguseni tegutses majas sotsiaal- ja haridusteaduskond.