Kui Postimehe ajakirjanik Nooruse 9 majja jõudis, mahtus käsi juba paneeli vahele. Väga lahe pressifoto (TPM 13.12), mis iseloomustab olukorra mitmepalgelisust.
Hannes Astok: valikute aeg
18. detsember 2012, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013. aasta linnaeelarve menetlus on käinud kirglikult ja tundeid üles küttes. See on hea, sest ometi kord pälvib linna elu kujundav dokument ka tähelepanu. Vaidlusküsimusteks on kujunenud kaks teemat.
Esiteks Tamme gümnaasiumi tarbeks ostetav ja põhjalikult remonditav endine ülikooli õppehoone Nooruse tänaval.
Kevadel kiitis volikogu heaks koolivõrgu arengukava, mille lühike kokkuvõte on põhikoolide ja gümnaasiumide lahkuviimine. Asjalik plaan, volikogu toetas. Kirgi kütsid detailid, sest lisaks volikogu liikme auametile on pea iga volinik ka lapse(vana)vanem, vilistlane või muidu mõne kooliga seotud.
Vastavalt samale kavale võeti vastu ka otsus rentida ja vajaduse korral välja osta nimetatud Nooruse 9 maja.
Mõistagi on palju neid, kes tahaksid, et vanasse armsasse Tammelinna koolimajja mahuks ühte vahetusse ära nii gümnaasium kui ka põhikool. Kui kogu kooli krunt katta juurdeehitisega, võiks ju mahtudagi. Ainult et siis peaksid lapsed piltlikult öeldes astuma koolimaja välisuksest otse tänavale, mingit hajumisruumi ja õueala ei jääks. Kas selline õueta õpikeskkond sobib 21. sajandi põhikooli lastele? Julgen kahelda.
Nooruse 9 maja pole heas korras, sest tal pole pikalt olnud õiget peremeest. Linnavolinik Olev Raju väidab, et üliõpilastele, kes treppidel tormasid, oli maja lausa ohtlik (küllap põgenesid nad ummisjalu mõne õppejõu loengust).
Aga kui vaadata loomemajanduskeskuse kauneid maju Kalevi tänaval, siis tasub meenutada, et üks neist oli enne remonti lausa ahervare.
Nooruse 9 on sarnane paljude teiste Tartu koolimajadega, kus õppimine on ohutu. Keegi ju ei väida, et Raatuse või kunstigümnaasiumi hoones õppida oleks ohtlik. Mõistagi vajab Nooruse maja põhjalikku remonti ja rahaallikas on selleks ka avanenud. Järgmisel volikogu koosolekul ootab heakskiitu eelnõu, millega taotletakse raha nimetatud koolimaja remondiks riigi vastavast sihtrahastust, mis on loodud just eraldi tegutsevate gümnaasiumide majade remondiks.
Teine eelarve murelaps on Anne noortekeskuse uus maja. Ma ei ole mingil moel noortekeskuse vastane ja seal tehakse head tööd. Aga ma vaatan linna eelarvet ja mul ei jää muud üle kui möönda, et tuleb teha valikuid. Linna eelarve 152 miljonit eurot võib tunduda põhjatu, aga praegu on valida, kas teha korda koole, kus lapsed veedavad suurema osa oma koolipäevast, või panustada raha noortekeskusesse.
Vaidlus ei käi ju ehituse kallinemisest tuleneva 300 000 euro üle. Anne noortekeskuse ehituseks oleks linnal vaja kulutada kahe aasta jooksul koos korraliku sisseseadega umbes 3 miljonit eurot.
Euro kui rahaühiku suur väärtus loob ka kummalise optilise illusiooni. Number 3 tundub olevat väike raha. Ometi on see kroonides ligi 47 miljonit, mis ehk nii väike ei tundu.
Olen oma elus õppinud, et üldjuhul koosneb eelarve tegemine halbadest ja väga halbadest valikutest. Nii ka nüüd – tahaks ju palju enamat ja mitte sugugi selle pärast, et tulemas on valimiste aasta.
Aga kui raha pole, siis seda pole. Laenuraha ja laastutuli, need põlevad kiiresti. Nii on ka Anne noortekeskuse ehituse edasilükkamine aastasse 2015 kurb, kuid paratamatu valik. Kuid olgem optimistid – 2015 pole kaugel.
Samal teemal: Tartu eelarve, TPM 21.11, 5.12, 10.12, 11.12, 13.12.