Kunnar Jürgenson: esitatud väited ei vasta tõele

, Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunnar Jürgenson
Kunnar Jürgenson Foto: Erakogu

Tõele ei vasta väited, et Nooruse 9 hoones pole võimalik luua ajakohast õpikeskkonda gümnaasiumidele. Hoonel on tugev kandekonstruktsioon ja selle vastupidavust tõestab ka 2012. aasta alguses tehtud ekspertiis.

Betoonpaneelidest ehitatud hoone vuukide teema on tuttav kõigile kinnisvara ehituse või haldusega tegelevatele inimestele, sh Tartu linnavalitsusele ja kindlasti ka paneelmajade korteriühistutele. Midagi ebamaist või eluohtlikku siin ei ole. Paneelivuuke on tihendatud peaaegu igal 20–40 aastat tagasi ehitatud betoonpaneelidest hoonel (ka enamikul Annelinna majadest).

Tugevust on küllalt

Paneelidest (või kiviplokkidest) ehitatud hoone paneelide vahel peab olema tehnoloogiline vuuk, sest materjalid muudavad oma joonmõõtmeid vastavalt temperatuurile, samuti ka betoon. Üldjuhul ei tohiks paneelide vuukide vahekaugus olla üle kaheksa meetri, Nooruse 9 hoone paneelid on kuus meetrit pikad.

Hoone kandev konstruktsioon koosneb betoonpostidest ja vahelae kandmiseks toetusriividest ning maja põhikonstruktsioon on heas seisukorras. Maja välisseinad on 30 cm paksustest gaasbetoonpaneelidest, mis on kinnitatud hoone karkassi külge. Paneelivahed on valatud täis segu ja väljastpoolt peaks need olema tihendatud poroisooli ehk toorkumm-mastiksiga ning pealt krohvitud.

Tartu Postimehes 13. detsembril ilmunud artikli juures oleval fotol on vuugi pealmine täitekrohv ära kukkunud ning vuuk vajab uuendamist. Selle maja ehitamise ajal, 1968. aastal, polnud selliseid materjale ja tehnoloogiaid, mis taganuks pragude ärahoidmise. Praegu on aga olemas nii materjalid (mastiksid, paneelitihendid) kui ka sobivad tehnoloogiad.

Mainitud juhul ei läbi lõhed seina ja kindlasti ei kahjusta need maja kandevõimet. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks pildistatakse hoone ühte paneelivuuki ja väidetakse, et hoone kandekonstruktsioonid ei ole küllalt tugevad ning seda hoonet ei ole võimalik koolihooneks kasutada.

Aeg-ajalt on kõlanud mõtteid, et nõukaaegseid paneelmaju-korterelamuid on ebamõistlik rekonstrueerida, tuleks alustada nende ulatuslikku lammutamist ning asemele ehitada nüüdisaegsed uuema arhitektuuriga hooned. See arvamus ei ole tõsiselt võetav.

Tegelikult on olemasolevatel hoonetel piisavalt ressurssi nende edaspidiseks kasutamiseks, mida on tõestanud ka Tallinna Tehnikaülikoolis tehtud paneelmajade uuringud.

Tartus on rekonstrueeritud palju ühiskondlikke hooneid ja saadud häid tulemusi, näiteks 2002. aastal lõppenud Hugo Treffneri gümnaasiumi rekonstrueerimine tänapäevaseks koolihooneks.

Hea näide on ka üsna kehvas seisukorras olnud kunagine ühiselamu Nooruse 1, mille Tartu Ülikool renoveeris moodsaks õppehooneks.

Tänapäevased ruumid

Niisiis on ka Nooruse 9 hoonest võimalik ehitada tänapäeva nõuetele vastava õpikeskkonnaga koolimaja.

Tänavuse aasta alguses koostas AS Telora-E Nooruse 9 hinnangu, milles kinnitas, et maja kandekonstruktsioonid on korras ja hoone sobib gümnaasiumihooneks rekonstrueerimiseks.

Tartus on Nooruse 9 tüüpprojekti järgi ehitatud kolm koo­lihoonet (kunstigümnaasium, Descartes’i lütseum ja Raatuse gümnaasium).

Koostöös Tamme ja täiskasvanute gümnaasiumiga on Arhitektuuriklubi arhitektide Kaido Kepi ja Marti Soosalu eskiisprojektis leitud sobivad ruumilahendused. Projekti koostamisel pidasime nõu ka Hugo Treffneri ja Poska gümnaasiumi direktoriga ning konsulteerisime hoone ruumide asjus haridusministeeriumiga, et leida parim lahendus.

Selle tulemusena on valminud optimaalne gümnaasiumidele sobiv ruumiprogramm. Sissekäigu juurde on kavandatud aatrium, kuhu kuulub ka kohvikuala. Sellised avatud alad on mitmes tänapäevases gümnaasiumis. Samuti on majja projekteeritud kaldpõrandaga 135 õpilast mahutav auditoorium.

Tamme gümnaasiumi ruumiprobleem vajab kiiret lahendust. Juba praegu töötab kool kahes vahetuses ning põhikooliõpilaste arvu kasv lähiaastatel sunnib järjest rohkem õpilasi teise vahetusse ja piirama gümnaasiumiosa õppekohti. Tamme gümnaasiumi ja ka täiskasvanute gümnaasiumi ruumiprobleemide lahendamiseks on mõistlik ja reaalne renoveerida Nooruse 9, kaasates selleks ka struktuurifondide raha.

Samal teemal: Nooruse 9 ostmine Tamme gümnaasiumi õppehooneks, TPM 11.12, 13.12, 14.12.

Tagasi üles