Tartu Ülikool plaanib kehakultuurlaste kolimist

Arhitektuuribüroo Siim & Põllumaa eskiisvaatel on näha kavandatava spordihoone laienduse autoparkla. Foto: eskiis

Tartu Ülikool kavandab lähiaastail haridusteaduste instituudi kolimist Salme tänavalt praegusesse kehakultuuriteaduskonna Jakobi tänava hoonesse ning kehakultuuriteaduskonnale uue õppekompleksi rajamist TÜ akadeemilise spordiklubi juurde.

Tartu Ülikooli kantsleri ja akadeemilise spordiklubi juhataja Andres Liinati sõnul on põhimõtteline otsus haridusteaduste instituudi kesklinna kolimiseks tehtud, kuid jäänud on küsimus, kuhu täpselt. Ühe võimalusena nimetas Liinat Jakobi tänaval asuvat muinsuskaitsealust võimlaga hoonet, mida kasutab praegu õppetööks kehakultuuriteaduskond.

Kui see nii läheb, tuleks kehakultuurlastele leida uus koht ning kõige loogilisem oleks viia õppe- ja teadustöö Ujula tänava spordiklubi juurde. Idee elluviimiseks on esimesed sammud juba astutud, sest TÜ akadeemiline spordiklubi on tellinud arhitektuuribüroolt Siim & Põllumaa kolm eskiisi spordihoone võimalikuks laiendamiseks.

Suur võistlusareen

Idee järgi kerkiks praeguse spordihoone kõrval asuvale kuuskedega haljasalale kolmekorruseline auditooriumide, laborite ja siseõuega õppe- ning teadushoonete kompleks, kuhu saaks kolida kogu kehakultuuriteaduskonna. Koos sellega ehitatakse ümber ka praegune pallisaalide hall ning tekiks võimalus rajada suur võistlusareen.  

Spordiklubi juhatuse liikmete Harry Lembergi ja Priit Kaasiku sõnul on eskiisid vaid tööversioonid, mille alusel saab ideed arendada, kuid praeguste plaanide järgi võiks umbes kolm tuhat inimest mahutav võistlusareen kerkida Liiva tänava poolsele tühjale alale.

Plaani elluviimine on aga keeruline, sest krunt on väike ja ruumi vähe. Kaasiku sõnul tuleb uut suurt saali kavandades lähtuda sellest, et seniste pallisaalide hulk ei tohiks väheneda. Samas nõuab teaduskonna Jakobi tänavalt ärakolimine uue võimlemissaali rajamist. «Võimlemine pole ainult rööbaspuud. See on kehalise kasvatuse A ja B ning sellist klassikalist võimlemissaali on kindlasti vaja,» kinnitas Kaasik.

Võimalikud variandid

Praegune eskiis näeb ette, et suure võistlusareeni otsatribüün ulatub vanadele väljakutele, ja see lahendus spordiklubile ei sobi. «Me ei saa vähendada saalide hulka ainult selle pärast, et tribüün hakkab seal seisma. Ei saa nii, et ühe saali tegevuse pärast peavad kaks kõrvalsaali ka lõpetama. Neid kolme tuhande pealtvaatajaga mänge on aastas vaid neli-viis. Play-off’id näiteks,» selgitas Lemberg ning pakkus välja, et otsatribüün võiks olla lahtitõmmatav, mitte statsionaarne.

Teine võimalus on viia saali tasapind paari meetri võrra maa sisse, kuna nii tekiks külgtribüünidele rohkem ruumi ja pealtvaatajaid mahuks rohkem. «Me ei saa mingil juhul teha klassikalist võistlusareeni, kus on näiteks ainult korvpall ja ei midagi muud,» lisas Kaasik.

Viie aasta perspektiiv

Kuna ülikool ehitab praegu ka siirdemeditsiinikeskust ja uut füüsikahoonet, on Kaasiku sõnul keeruline öelda, millal võiks jõuda järjekord spordihoone laienduseni ja palju see kõik võiks maksma minna.

«Ülikoolil on ehitusvajadusi veel ja millal võiks alata spordihoone laiendus, on praegu väga spekulatiivne öelda, aga viie aasta perspektiiv on üsna realistlik,» arvas Kaasik ning pakkus, et ehitus ise kestaks umbes aasta.

«Oleme optimistlikud ja loodame. Loomulikult on see eelkõige seotud ülikooli õppetööga, aga laiendaks ikkagi meeletult kogu regiooni sporditegevust. See puudutab kogu Lõuna-Eestit,» lisas Lemberg, kelle kinnitusel on ülikooli spordihoonete kompleks juba praegu kogu Eesti kõige nüüdisaegsem spordikeskus. «Järeltulevad põlved ei andestaks meile, kui me ei mõtleks ega tegutseks suurelt.»