Tartu abilinnapea Tiia Teppan põhjendab, miks linnavõim kiirustab ostma Nooruse 9 koolimaja, kuigi isegi koalitsioonis pole selle otsuse õigsuses üksmeelt.
Tiia Teppan: koolimaja ostuga on kiire
15. detsember 2012, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastuseis Nooruse 9 koolimaja ostmisele on üllatavalt suur, ka mõned koalitsioonipoliitikud on vastumeelsust avaldanud. Millega seda seletate?
Jah, eks me ka tea, kes selle taga on. Siin on analoogia Mart Reiniku kooli lahutamisega, vilistlased seisavad ainuüksi emotsionaalsetel põhjustel oma kooli säilitamise, vanade traditsioonide ja tõekspidamiste eest. See on ka nende kohus vana kooli ees.
Nooruse 9 puhul on vastakaid arvamusi, kuid asukoht ülikooli linnakus, kus teised õppeasutused ümber, on väga hea. See on koolimajaks rajatud ja me renoveerime selle nüüdisaegseks kooliks.
On kartus, et Tamme gümnaasium kolib praeguses olukorras olevasse majja.
Elmut Paavel (IRL) ütleb, et see maja ei sobi olemuselt kahele nii erinevale koolile. Miks peab ostma just selle maja?
See maja on Riia tänava lähedal, on spordipargi lähedal, seal on võimla, söökla viiakse teise kohta. Eskiisprojektis on lahendused leitud, ka Tamme gümnaasiumi ja täiskasvanute gümnaasiumi üheskoos majja sobitamiseks.
Siinkohal pean küll ütlema, et mul on häbi kuulda, kui meie linnakodanikke-õpilasi, olgu nad täiskasvanute gümnaasiumi või Tamme gümnaasiumi õpilased, hakatakse sildistama à la töölisnoored ja teised. Nad kõik väärivad haridust väärikates korrastatud ruumides. See Elmut Paaveli sõnum, et töölisnoored ei sobi tavanoortega kokku, on väga inetu.
Täiskasvanute gümnaasiumi õpilased jätkavad poolelijäänud kooliteed ja tahavad saada head haridust.
Koolimajas võiks teha pilte ka korda tehtud ruumidest, mitte üksnes sellest, kus paneelivahedest on tsement välja kukkunud. Selliseid paneelivahesid on ka Veeriku koolis, on Descartes’i lütseumis ja Raatuse gümnaasiumis. Aga just seepärast tahamegi seda maja renoveerida ja palume riigilt raha – on käegakatsutav võimalus saada kuus miljonit eurot.
Paavel ja ka keskerakondlane Olev Raju viitavad, et ei ole mõtet kulutada ehitustehniliselt nii halvas seisus majale, eesmärgiks tuleks seada uue tänapäevase koolimaja ehitamine.
Sellised väited ei ole kaetud argumentatsiooni ega faktidega. Linnavarade osakond on tellinud Telorast maja olukorra analüüsi. On nõuetele vastav, ei kuku kokku. Külvatakse lihtsalt paanikat, et takistada meie koolivõrgu kava, mille üks osa on Tamme gümnaasiumile uue koolihoone rajamine.
Kas nüüd läheme samade vaidluste juurde, mis olid enne koolivõrgu kava vastuvõtmist? Marju Lauristinil (SDE) oli väga tugev sõnavõtt selle toetuseks ja nüüd hakatakse veerevale masinale kaikaid kodaratesse toppima.
Nooruse 9 ost on kõige kiirem võimalus Tamme gümnaasiumile maja leida.
Teie erakonnakaaslane Jüri Sasi seisab Nooruse maja suunamise eest Anne noortekeskusele, aga ta on ka viidanud, et Tamme gümnaasiumi saaks laiendada praegusel koolimaja krundil.
Jüri Sasi ei ole vist viimase aruandega kursis. Indrek Ranniku ja Kunnar Jürgenson (planeeringuteenistuse juht ja linnavarade osakonna juhataja – toim) tegid väga hea planeeringukava. Kui madalhoonestusega Tammelinna püstitada veel üks suurem hoonekarp, ei jää enam hingamisruumi, päikesevalguse eest oleksid varjus mitmed klassiruumid, mõnede eramute õuele ei paistaks päike. Ka linnaarhitekt Tõnis Arjus ütles, et Tammelinnas ei ole see mõistuspäraselt põhjendatav.
Nooruse 9 on tulevikukooli mudel. Teeme juurdeehitise, kus on avatud kohvik, avatud hajumisruum, on kaldpinnaga auditoorium läbi kahe korruse. Tamme gümnaasiumi õpetajad on selle mõttega juba kaasa läinud ja eskiisprojekti lahanud.
Sügisel on valimised, senine võimukoalitsioon võib-olla jätkub, võib-olla tuleb muutusi. Kas on mõistlik kiirustada ostuotsusega, sest remontimine jääb ju uue linnavalitsuse ja uue volikogu vastutada?
Ostuotsus tuleb teha. Praegu taotleme volikogus loa saamist, et taotleda hoone remondiks ERMist vabanenud euroraha. Nagu abilinnapea Argo Annuk (IRL) ütles volikogu hariduskomisjonis: kui meil ei ole seda luba, seda loteriipiletit, ei saa me ka võitu. Ükskõik millist hoonet me ka ei ehitaks, meil ei ole nii käegakatsutavat lisaraha mujalt võtta. Kuus miljonit eurot on väga suur raha ja selle koolimaja ost haakub meie koolivõrgu arengukavaga.
On võimalik, et kui Sasi ja Paavel leiavad volikogus koalitsiooni ridadest mõttekaaslasi, tõmmatakse ostuplaan maha. Mis oleks alternatiiv?
Minu teada on IRLi fraktsioonis jäänud Elmut Paavel üksi. Jüri Sasist ma saan aru, on vaja koolimaja ja ka Anne noortekeskust, selge see. Nüüd kõrvalseisjana on tal lihtne öelda, et tehke see ja teine. Rahakott on linnal siiski üks ja koolihariduse andmine on linna esimene kohustus. Tamme gümnaasiumisse põhikoolilapsi rohkem juurde ei mahu, me peame gümnaasiumi mujale viima.
On hoopis ise küsimus, kas Tamme põhikool ja gümnaasium jätta ühise juhtimise alla, tuleb kaaluda kompetentsi ja ökonoomsust. Aga see küsimus tuleb lahendada aastaks 2015, kui 1. septembril avatakse Tamme gümnaasiumi uus maja.