Esimese eestlasena sai maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets Euroopa tippteadlase maineka grandi summas 2 259 366 eurot, et uurida taimede ja kliima omavahelisi seoseid.
Maaülikooli professorile avanes Euroopa tippteaduse fond
14. detsember 2012, 14:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Professor Ülo Niinemetsale uurimisraha toonud erakordselt ambitsioonika projekti eesmärgiks on mõista, mil viisil taimede poolt eritatavad lenduvad stressisignaalid mõjutavad maakera kliimat, vahendas maaülikooli pressiesindaja.
Grandi saanud projekt testib hüpoteesi, et taimede roll maakera kliimas on senini suuresti alahinnatud. «Globaalselt muutuvas kliimas, kus taimede stressiepisoodide sagedus ja tugevus kasvavad, on stressiemissioonide mõistmine suure praktilise tähtsusega õhukvaliteedi ja kliima ennustamisel,» rääkis Niinemets.
Professor selgitas, et taimed on globaalses skaalas kõige suuremad orgaaniliste ainete emiteerijad. Taimsetest saasteallikatest pärinevad saasteained ületavad inimtekkelist emissiooni ligi kümnekordselt.
Taimede eritatavad ühendid osalevad maapinnalähedases õhukihis koostoimes mitmete teiste ühenditega keskkonnamürgi - osooni - moodustumisel. Ühendid moodustavad õhus peenosakesi ning osalevad ka pilvede tekkel, mõjutades sellega päikesekiirguse läbitulekut atmosfäärist ning jahutades planeedi kliimat.
Saadud grant võimaldab Niinemetsa sõnul tõsta töös osalevate teadlaste palga Euroopa tasemele. Lisaks liituvad teadlasterühmaga kaks uut järeldoktorit ja kaks doktoranti, kes tugevdavad just stressihormoonide suureskaalalisi mõõtmisi ja globaalset modelleerimist.
«Meil on juba praegu maailmas unikaalne labor lenduvate ühendite mõõtmiseks, nüüd muretseme lisaks aparatuuri lenduvate ühendite voogude mõõtmiseks reaalajas,» lisas Niinemets.
Euroopa teadusuuringute nõukogu tippteadlase granti peetakse Euroopa kõige prestiižsemaks teadusgrandiks, mille saajate hulgas on mitmeid Nobeli preemia laureaate. Iga nädal ilmub ajakirjades «Nature» ja «Science» mõni artikkel just Euroopa teadusnõukogu grandi hoidja kaasautorlusega.
Teadusraha on eraldatud Niinemetsale aastateks 2013 - 2018.