Vallaametnike premeerimine viis Võnnu koolijuhi kohtu ette

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võnnu keskkooli direktori Tiit Viileberg (paremal) kohtusaalis kaitsjaga aru pidamas.
Võnnu keskkooli direktori Tiit Viileberg (paremal) kohtusaalis kaitsjaga aru pidamas. Foto: Sille Annuk

Prokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles Võnnu keskkooli direktorit Tiit Viilebergi süüdistatakse suuremahulises omastamises. Direktor ise endal süüd ei näe, kinnitades, et premeeris inimesi reaalselt tehtud töö eest.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri kinnitusel süüdistatakse Võnnu keskkooli direktorit selles, et tema 2008. aasta detsembrikuus koostatud käskkirja alusel maksti õppeasutuse pedagoogide palgafondist kokku 35 000 krooni Võnnu vallaametnikele, kellel puudus kooliga lepinguline suhe või kes oleks osutanud Võnnu keskkoolile mingeid teenuseid.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Lõuna prefektuuri korruptsioonikuritegude teenistus ning juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Süüdistuse on saanud koolijuht karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb omastamist. Milles täpsemalt omastamine seisneb, ei osanud koolijuht täna kohtuistungi vaheajal Tartu Postimehele selgitada.

Viilebergi kinnitusel tegi ta 2008. aasta detsembris käskkirja, millega premeeriti palgafondi ülejäägist kuut toonast vallavalitsuse töötajat ning ühte oma kooli töötajat koolielu rikastamise ning abistamise eest. Kokku maksti välja 35 000 krooni, millest tasuti ka kõik riigimaksud. Ülekanded tegi vallavalitsuse raamatupidamine, toonane valla pearaamatupidaja on paraku surnud.

Prokuratuur heidab Viilebergile ette seda, et rahad maksti välja õpetajate palgafondi ülejäägist, mis aga ei ole selleks ette nähtud. Direktor täpsustas, et ta tegi käskkirja maksta seitsmele inimesele tasu, kuid ta ei täpsustanud käskkirjas, milliselt eelarverealt seda teha. Miks raamatupidajad summad õpetajate palgafondist üle kandsid, ei osanud direktor selgitada.

Samuti ei pea prokuratuur õigeks, et kool maksis seitsmele inimesele raha välja suuliste kokkulepete alusel, mitte ei sõlminud nendega kirjalikke lepinguid.

Samal 2008. aasta detsembrikuul sai direktor preemiat ka ise, seda samuti õpetajate palgafondist, ent sarnastel alustel teiste õpetajatega ehk ühe kuupalga ulatuses.

Koolijuht selgitas, et tegutses üksnes valla raamatupidamiselt saadud juhiste alusel ega hakanud seetõttu kellegagi töövõtulepinguid sõlmima. Seda pole kuni uurimise alustamiseni siiamaani ette heitnud ka näiteks vallavolikogu revisjonikomisjon.

Raha said käskkirja alusel inimesed, kes kokkuleppel direktoriga olid koolis pidanud loenguid, aidanud taotleda fondidest rahalisi vahendeid, võtnud vastu väliskülalisi või aidanud organiseerida kooliõpilaste ekskursioone.

Kohtulik arutelu peaks kava järgi lõppema uuel nädalal. Siis selgub ka, millal õigusemõistja langetab otsuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles