Kas peame klassid jälle täis tuupima ja tugispetsialistid lahti laskma, oli Tartu abilinnapea Tiia Teppan nõutu pärast infopäeva, kus räägiti koole ees ootavatest muutustest. Koolielus on küsimärke rohkem kui selgust, tõdesid ka teised osalejad.
Õpetaja astub suurema klassi ette
14. detsember 2012, 13:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tahetakse teha hästi, aga välja kukub nagu alati,» kirjeldas Veeriku kooli direktor Ruth Ahven tunnet, mis tekkis tal haridus- ja teadusministeeriumi infopäeval, kus selgitati Tartu- ja Jõgevamaa kooli- ning omavalitsusjuhtidele õpetajate palgatõusu ja riigieelarvest tulevaid haridustoetusi.
«Õpetajate palgatõus on suur küsimärk, tugispetsialistide saatus on teadmata ja klassi õpilaste uus keskmine arv tekitab kõhklusi,» selgitas direktor. «Kardan, et põhikooli vanimas astmes ei tule meil mõnes klassis õpilaste uus keskmine täis. Kui liidaksime kaks klassi, saaksime 40 õpilasega klassi, aga see pole ju õige.»
Koolid saavad riigieelarvest õpetajate palgaraha õpilaste arvu järgi. Järgmise aasta 1. septembrist soovib haridus- ja teadusministeerium põhikoolide kolmandas kooliastmes ja gümnaasiumides klassi õpilaste keskmist arvu suurendada. Põhikooli 7.–9. klassis peaks siis klassis praeguse 19,8 õpilase asemel olema 24 ja gümnaasiumis 24,2 asemel 28 õpilast.
Rohkem õpilasi
«Et õpetajate palka tõsta, tuleb koolivõrku korrastada,» selgitas rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Andrus Jõgi. «Koolivõrgu korrastamisel ei peaks sihtmärk olema metsa taga asuv kool. Muutusi tuleb teha Tallinnas ja Tartus, kus ümberkorraldused ei halvenda hariduse kättesaadavust.»
Tallinnas õpib põhikooli 7.–9. klassis keskmiselt 20 ja Tartus 18 õpilast. Gümnaasiumiklassi keskmine suurus on pealinnas 24 ja Tartus 29 last.
«Koolid, kus seni on klassid olnud keskmise täitumusega, saavad õpetajale maksta palga alammäära,» ütles Jõgi. «Väiksemate klassidega koolides ei saa õpetajale palga alammäära maksta.» Ta lisas, et väikestes omavalitsustes makstakse ka edaspidi klasside tühjad kohad kinni. Kui klassis on tühje kohti aga rohkem kui õpilasi, siis peab omavalitsus õpetajale palka juurde maksma.
Riiklikus haridustoetuses suureneb tuleval aastal õpetajate palgaraha 11 protsenti ning see tähendab nooremõpetajate ja õpetajate alampalga kasvu. Haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Piret Sapi sõnul on uuel aastal nooremõpetaja ja õpetaja järgmise aasta palk vähemalt 860 eurot kuus. See summa moodustub 715-eurosest palga alammäärast ja sellele lisanduvast 20-protsendisest palgakorraldusrahast, mille jagab kooli juhtkond.
Liiga suured ootused
«Ministeeriumi jutt ajakirjanduses õpetajate 11-protsendisest palgatõusust ja elu ei lähe kokku,» tõdes aga Reiniku kooli direktor Toomas Samm. «Noortele õpetajatele ja õpetajatele toob palgatõus küll raha juurde, aga mitte nii palju, nagu nad loodavad.»
Eestis on nooremõpetajate ja õpetajate palga alammäär praegu 608 ja 644 eurot, kuid Tartus on alammäär suurem ja nii ei saa siin koolmeistrite palk 11 protsenti kasvada. Pealegi on õpetajatel erinev koormus, mis mõjutab teenistust. «Peame ilmselt miinimumi, 715 euro peale minema ja siis vaatame, kes ja kui palju veel juurde saab,» ütles Samm.
Tartu haridusosakond tegi rahandusministeeriumist saadud kontrollarvudega arvestuse, et siinsete õpetajate palgatõus saab olla maksimaalselt kuus protsenti. «Ei tea tõesti, kust siis tuleb lubatud 11 protsenti,» märkis Ruth Ahven.
Koolidirektorid ei saanud kuidagi mööda ka tugispetsialistidest ehk logopeedist, sotsiaalpedagoogist ja psühholoogist, kellele õpetajate palgatoetusest enam palka maksta ei või. «Kui riigi rahal on kriips peal, siis me küll nende vajalike töötajate pidamisega hakkama ei saa,» ütles Samm.
«Õpetajate palga arvel tugispetsialistidele enam palka maksta ei saa,» kinnitas Piret Sapp. «Tugispetsialistidele palga maksmine on kooli pidaja ehk omavalitsuse asi. Pole mõeldav, et igas koolis on tugispetsialistid. Olen kindel, et järgmiseks aastaks leitakse mingi kompromiss.»
Ka Jõgevamaa Saare vallavanem Jüri Morozov ei saanud infopäeval selgust majja. «Kui küsimused läksid konkreetseks, siis vastati, et alles arutame, alles kavandame,» märkis ta. Kuna õpetajate palga arvestamisel tuleb vaadata laste arvu ja koormust, siis võib juhtuda, et Saare valla mõnel õpetajal uuel aastal teenistus väheneb.
«Õpetaja palga alammäära tõstmine on vallale väga suur surve,» ütles Morozov. «Peame ju alammäära inimestele välja maksma. Kui lasteaiaõpetajate palka tuli tõsta, siis lubas riik, et paneb ühe osa ja teise osa paneb omavalitsus. Aga järgmisel aastal võttis riik oma osa ära. Selline alttõmbamine teeb umbusklikuks.»
Muutused koolielus 2013. aastal
• Nooremõpetajate ja õpetajate palk suureneb. Kui palju täpselt, pole teada.
• Vanempedagoogide ja pedagoogide-metoodikute palk ei suurene.
• Klassijuhataja lisatasu säilib.
• Õpetajate palgatoetus läheb vaid õpetajate palkadeks, koolide tugispetsialistid sellest rahast enam töötasu ei saa. Kust võtab Tartu ligi 40 tugispetsialisti palgaraha, ei ole teada.
• Põhikooli ja gümnaasiumi riigieelarveline toetus tööjõukulude arvestuses hoitakse lahus. See võib tähendada väikeste maagümnaasiumide muutumist põhikoolideks.
• Suuremad klassid. Õpetajale palga alammäära maksmiseks peab
1. septembrist 2013 põhikooli 7.–9. klassi õpilaste keskmine arv olema 19,8 õpilase asemel 24 (+/– 4) ja gümnaasiumis 24 õpilase asemel 28 (+/– 4).
Allikas: haridus- ja teadusministeeriumi infopäev
Kommentaar
haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Piret Sapp
Õpetajate järgmise aasta palgatõus ei sõltu koolivõrgu korrastamisest
Tartu Postimehes ilmunud kirjutise valguses on oluline rõhutada, et õpetajate palgatõus ei tule järgmisel aastal koolivõrgu korrastamisest, vaid lisarahast – koolivõrgu korrastamine on pikemaajaline eesmärk, mis lubaks õpetajate palka veelgi tõsta.
Järgmise aasta jaanuarist tõuseb nii omavalitsuste palgatoetus kui ka kasvavad sealhulgas riiklikud alampalga garantiid ehk töötasu alammäärad – need on summad, millest väiksemat ei tohi kvalifitseeritud õpetaja töölepingusse kirjutada. Noorempedagoogidel ja õpetaja ametijärguga õpetajatel kasvab töötasu alammäär 1. jaanuarist 715 euroni ja kõrgemad alammäärad säilivad, kuni ühtne alammäär on need ületanud. Rahastamise üldine kasv ehk omavalitsuse palgatoetuse kasv tähendab, et riigi haridustoetuses arvestatakse iga õpetaja ametikoha kohta järgmisel aastal vähemalt 860 eurot (nn 715 eurot + 20%) ja õpetajatele-metoodikutele 889€. Võrdluseks: mullu oli õpetaja keskmine palk 793 eurot.
Õpetajate töötasutoetuse nn vaba palgaraha (ehk raha, mis ületab alammäärade maksmiseks vajaliku raha) on vaja, et koolidel oleks võimalik maksta alammäärast tunduvalt rohkem ning diferentseerida töötasu vastavalt õpetajate töökoormusele ja -panusele. Klassijuhataja lisatasu alammäär säilib. Tähtis on tähele panna, et selle sätestamine või sätestamata jätmine ei mõjutaks kuidagi koolipidajatele (kohalikele omavalitsustele või erakoolidele) eraldatavat õpetajate töötasutoetuse mahtu.
Õpetajate tegelik palk pole alammäär, vaid määratakse õpetaja ja koolijuhi vahelises töölepingus – kuidas tõuseb eraldiseisvalt iga õpetaja palk, on koolijuhi ja õpetaja (kui tööandja ja töövõtja) omavahelise kokkuleppe küsimus. Kui õpetaja palgaraha kasvab, siis kasvab ka õpetajate tegelik sissetulek (ka siis, kui näiteks alammäära garantiisid ei tõsteta). Seetõttu poleks õige öelda, et vanemõpetajate või õpetaja-metoodikute palk ei kasva, sest palgatoetuse kasv puudutab ju ka neid.