Kohus mõistis häirekeskuselt surija abita jätmise eest välja hiigelkahjutasu
Päästekorraldaja tegematajätmiste tõttu hukkus inimene

Häirekeskus.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Neljapäeval mõistis Tartu halduskohus abikaasa kaotanud mehe kasuks Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuselt välja kokku 30 844 eurot kahjutasu ja menetluskulusid, kuna häirekeskus ei andnud tema abikaasale õigel ajal abi ning naine suri selle tagajärjel.

Traagilised sündmused leidsid aset 2006. aasta 4. märtsil kell 15.07, kui Kolga-Jaanis elav Avo helistas Elvas asuvasse häirekeskusse, kuna tema abikaasa Leili tundis vasakul pool rinnas äkilist valu.

«Elva häirekeskuse dispetšer ühendas mind meedikuga, kes käskis raviarsti määratud ravimeid võtta ja kahe tunni pärast tagasi helistada ning soovis haigega rääkida,» kirjeldas Avo juhtunut 2007. aastal toonasele õiguskantslerile Allar Jõksile saadetud kirjas.

«Ütlesin, et haige tunneb ennast väga halvasti ja tal võib olla raske rääkida. Juba see pidanuks olukorra tõsidusest aimu andma, kuid meedik ütles: «Noh, ega ta nii läbi ka ole, andke toru üle!». See, mida häirekeskuse töötaja naisele rääkis, Avo ei tea.

Mees jäi lootma kiirabi tulekule, ent seda ei juhtunud. Enam kui poolteist tundi hiljem, kell 16.45 helistas Avo taas häirekeskusse, aga oli juba hilja - Leili suri kõne ajal.

Dispetšer ütles mehele, et kiirabi tuleb ja kirjutab välja surmatunnistuse. Kiirabibrigaad sai korralduse välja sõita kell 17, alustas sõitu kell 17.31 ja jõudis kohale kell 18.07. Hädaabinumbrile helistamisest oli möödunud kolm tundi ja Avo arvestuste kohaselt oleks kiirabi selle ajaga jõudnud kolm korda kohale tulla.

Häirekeskuse töötaja eiras tööjuhendit

Kõne menetlenud häirekeskuse töötaja Senta mõisteti 16. septembri 2009 Tartu maakohtu otsusega süüdi inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda jätmise eest.

Kohtuotsusest selgub, et Senta ei reageerinud, kui sai teada südamehaigust põdenud Leili tervise halvenemisest, ei täpsustanud valu iseloomu ja hingamisraskusi ega saatnud välja kiireloomulist, C-prioriteediga kiirabibrigaadi. Lisaks sellele ei juhendanud häirekeskuse töötaja Avot abikaasale esmaabi andma.

Selle asemel hindas häirekeskuse töötaja õnnetusteate madala prioriteediga (B-prioriteediga) väljakutseks, mille tagajärjel brigaadi teele asumine tükk aega viibis. Oleks naine teinud õige otsuse, oleks brigaad ühe minutiga välja saadetud.

Kohus mõistis Senta 2009. aastal süüdi, karistades dispetšerit 9765 krooni suuruse trahviga. Lisaks mõistis kohus Sentalt riigi tuludesse 6525 krooni sundraha ning 12 000 krooni ekspertiisikulu.

Kahju tuleb hüvitada ka perekonnale

Avo esitas seejärel kohtule kaebuse nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamiseks, aga sedakorda juba Senta tööandjalt häirekeskuselt. Sel neljapäeval leidiski halduskohus, et häirekeskuse ja tema töötaja ülesanded olid samasisulised, mistõttu on tegevusetult käitunud kogu häirekeskus.

Kohtuprotsessis ei suutnud häirekeskus tõendada, et kaebaja abikaasal varasemalt diagnoositud haigus oleks põhjustanud tema surma ka siis, kui häirekeskus ei oleks vaidlusalusel päeval käitunud tegevusetult.

Nii rahuldaski kohus Avo esindaja nõudmise, millega tuleb Häirekeskusel tasuda 9906,31 eurot on varalise kahju ja 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Varalise kahju moodustasid matusekulud ja kaebaja pereliikme rehabilitatsiooniga seoses tekkinud kulud, mille tingisid lähedase surm ja surma pealtnägemisest tingitud šokk.

Mittevaralise kahju õiglase summa määramisel arvestas kohus juhtumi asjaolusid, ühiskonna üldise heaolu taset, üldist võrdsuspõhiõiguse tagamiskohustust ja kohtupraktikat samalaadsetes vaidlustes.

Eilne kohtuotsus on vaidlustatav 30 päeva jooksul.

Tagasi üles