Koolijuhi valimine lõhestas Jõgeva

Sel korral jäi suurema (600 õpilast) ja vanema (1945. aastast) kooli juht, Jõgeva gümnaasiumi direktor Taisto Liivand peale. Linnapea ja paljude jõgevalaste meelest võiks mõlemad kõrvale astuda ning ühiskooli juhiks võiks saada keegi, kes pole Jõgevalt. Foto: Anatoli Makarevitš / Vooremaa

Jõgeva koolireform, mis teeb kahest gümnaasiumist ühe põhikooli ja ühe riigigümnaasiumi, on uue põhikoolijuhi valimisega nii kirglikuks muutunud, et nädala pärast tõenäoliselt kukub linnas Reformierakonna ja IRLi koalitsioon.

Novembri lõpus selgus, et linnavõimu moodustatud komisjon valis uue põhikooli direktoriks 1989. aastast Jõgeva gümnaasiumi juhtinud Taisto Liivandi. 1990. aastast naaberkooli, Jõgeva ühisgümnaasiumi juhtinud Jüri Toit jäi talle alla ning esitas valimiskomisjoni koosseisu juriidilistele vigadele viidates protesti ja on valmis kohtusse minema.

«Oleme naabrimehega ikka olnud nagu «Tões ja õiguses» Andres ja Pearu,» võrdles seekordne võidumees Liivandi.

Viimases vägikaikaveos alla jäänud Toit tunnistas koolide konkurentsi. «Kas see on tervistav konkurss olnud? Pigem pärssiv,» ütles Toit. «Kõike on olnud, aga (Liivandiga) oleme normaalselt läbi saanud, kuigi hingesugulased ei ole,» lisas füüsikust Toit. Liivandi on ajaloolane.

Vanad võistlejad

Väikelinna kaks gümnaasiumi on konkureerinud aastaid. Vanem, 67-aastane Jõgeva gümnaasium on end ikka teisest paremana tundnud, teine, 28-aastane Jõgeva ühisgümnaasium on ponnistanud, et kehvema kooli kuvandit muuta. Riigieksamite edetabelis on mõlemad koolid üleriigilises pingereas keskmiste seas, vanem kool endiselt kümned kohad eespool, aga vahe on kahanenud.

Liivandi kool on üle Eesti tuntust kogunud kahele suurele jõgevamaalasele, Alo Mattiisenile ja Betty Alverile pühendatud muusika- ja teatri- ning luulepäevade korraldamisega.

«Kas Treffneri gümnaasium korraldab Tartus üleriigilisi festivale? Ei, nemad tegelevad ikka õpetamisega,» viskab Toit noole üle staadioni teise koolimaja poole. Tõsi see on, et Liivandi kooli festivalidel, kuhu koguneb osalisi üle Eesti, Toidu kooli õpilased aktiivsed osalised pole. Väikelinna asi.

1. septembrit, mis mõlemale gümnaasiumile viimaseks jääb, saatsid direktorite lootusrikkad kõned, et viimane aasta väärikalt ja toredalt sujuks. Kolm kuud hiljem on pinged koolide vahel ja koolide sees nii kõrgeks kruvinud, et kohati ei öelda üksteisele enam tänaval teregi.

Veelgi enam: Facebookis on Jõgeva linnakodaniku nime all avatud Liivandi-vastane lehekülg, kus kirjeldatakse tema kui koolidirektori ebasobivat, valikulist, ebaviisakat käitumist nii õpilaste kui ka lapsevanematega. Heidetakse ette, et Liivandi koolis ei ole tahetud keerulisemate lastega tegeleda, mistõttu nad on naaberkooli üle läinud. «Mis saab siis, kui jääb vaid üks põhikool ning Liivandi seda juhtima hakkab?» küsivad protestijad.

Toit kardab, et siis saadetakse erivajadustega lapsed Jõgevalt viie kilomeetri kaugusele Kiigemetsa erikooli.

Samas Facebookis on avatud teinegi lehekülg – «Toetame Taisto Liivandit» –, mille meeldimist on kinnitanud 380 feisbuklast.

Anonüümselt vastu

Liivandi-vastaste leheküljel on end sõbraks nimetanud 205 inimest. «Jõgeva linnakodanik» on koostanud pöördumised linnavalitsusele, mis linnapeale ka paberil üle anti. Allkirju on näinud vaid linnapea Kalmer Lain ja veel paar linnaametnikku. «Nad ei soovi allkirjade avalikustamist, sest kardavad kättemaksu,» põhjendas Lain.

Tõsi on küll see, et Facebooki leheküljel on paljud kirjutanud oma nime all halbadest kogemustest Liivandi ja tema kooliga.

Postimehega rääkinud Jõgeva kunstikooli direktor Anne Nurmik ning ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja ja sotsiaalpedagoog Silja Piir ütlesid, et mõistavad lapsevanemaid ja õpetajaid, kes oma nime all gümnaasiumijuhi vastu astuda ei julge.

«Ma ei ole harjunud selja taga suskima ja ma ei karda ka, et (pärast seniste koolide sulgemist ja uute avamist) ma tööd ei saa,» põhjendas oma arvamuse avalikustamist Piir, kes on töötanud ka Liivandi koolis. Tema lapsed on käinud ja käivad mõlemas koolis.

«Mina saan sõna võtta, sest mu lapsed ei õpi seal koolis,» ütles Nurmik. Ta lisas, et kui suur koolireform ette võeti, lootsid paljud, et juhtkonnaprobleem laheneb. «Nüüd (kui Liivandi on valitud) tunnevad inimesed end petetuna,» ütles Nurmik.

«Ma ei oska end milleski süüdistada – olen lugupidavalt käitunud,» oli Liivandi löödud. «Miks mind nüüd kardetakse? Kellele nüüd silma vaatan, kellega lahendusi otsin, kui ma ei tea, kes on need inimesed, kes pöördumisele alla kirjutasid?» esitas mees endale küsimusi.

Liivandi, kelle kohta ka tema vastased ütlevad, et oma õpetajaid on ta alati toetanud, tõdes, et gümnaasiumis pole viimastel kuudel õhkkond hea. Tema elukaaslane, algklasside õppealajuhataja lausa lahkus äsja, kooliaasta keskel Jõgevalt ja leidis uue töö Tallinna lähedal.

«Kahju, et kõik on nii läinud – mõtlesin, et viin selle kooli ilusti lõpuni, puhkan natuke,» oli direktor emotsionaalne.

Kogu loo muudab poliitiliseks fakt, et mõlemad gümnaasiumijuhid on tegevad kohalikus poliitikas – Liivandi IRLis ja peaaegu 20 aastat ka linnavolikogus, Toit Reformierakonnas, mille nimekirjas ta on samuti aastaid kandideerinud ning osutus sel korral valituks.

Mõlemad erakonnad on Jõgeval kolm aastat koos võimu jaganud, aga nüüd teatas koalitsiooni väiksem vend IRL (kolm kohta volikogus), et nemad löövad Reformierakonnast (kaheksa kohta) lahku ning on uue koalitsiooni moodustamises kokku leppinud Keskerakonna (viis kohta) ja Rahvaliiduga (kolm kohta). Kolmekesi on lubatud juba nädala pärast võim linnavalitsuses üle võtta.

Haridust kureeriv aselinnapea, IRLi liige Mihkel Kübar ütles, et senise koostöö lõppemise ajendiks on see, et linnavalitsus pole põhikooli direktori valimist mitme nädala jooksul kinnitanud. Suured vaidlused käisid juba valimiskomisjoni moodustamisel, mis linnapea Laini sõnul lõpuks kompromissvariandina kokku lepiti. IRLile soodsalt, nagu Liivandi valimine näitas.

«Lahkarvamusi on iga eelarve asjus olnud – kuhu väike raha linnas panna – ja arusaam linnajuhtimisest on meil ka erinev,» tõi Kübar näiteid, miks koalitsioonipartnerid «lahku on kasvanud».

Linnapea tool kõigub

Linnapea Lain istub teist nädalat lõhkise küna ees: tahaks võimu hoida, aga see libiseb käest. Liivandit kinnitama ta ei kibele, on tellinud juristidelt mitu seisukohta koolijuhi valimise komisjoni koosseisu kohta ning järeldab, et juriidilistes nüanssides oli seal küsitavusi. Lain tõdes, et kui üks liige oleks komisjonis keegi teine olnud, ei oleks Liivandi pruukinud võita.

Kooliprobleemi lahendamiseks tühistaks linnapea konkursi, moodustaks uue, juriidiliselt korrektsema komisjoni ning alustaks põhikoolidirektori valimist otsast peale. «Linnavalitsuses on meil kaks ja kaks häält ning seda otsust praegu teha ei õnnestuks,» tõdes Lain.

Liivandi tunnistas, et põhikooli juhiks otsustas ta kandideerida poliitilistel põhjustel – et naabrimees Reformierakonnast seda kohta ei saaks. «Kõik linnaametid ei pea vaid ühe erakonna (Reformierakonna) käes olema!» teatas ta. Liivandi kinnitas, et tema, nagu ka paljud linlased ja linnapea on öelnud, oleks soovinud, et koolijuhiks saanuks hoopis keegi väljastpoolt Jõgevat. Aga praeguses vastasseisus ta end taandama ka ei hakka. Tõsi, oma lähedastele on ta lubanud volikogust nädala pärast lahkuda, kui võim üle võetud.

Kiremöllu taustal käib kibe ehitus 1952. aastal toonase Jõgeva keskkooli jaoks valminud koolimajas, kuhu tuleb uus riigigümnaasium. Aastaid tegutses seal vene kool ja viimati vaid täiskasvanute keskkool.

Pingeid tekitab ka see, kumb senisest gümnaasiumimajast saab põhikooli peamiseks koolihooneks. Toit arvab, et see peaks olema tema koolimaja, mis on suurem ja uuem. Liivandi eelistab muidugi oma kooli.

Linnapea tõdes, et peahooneks võiks jääda Liivandi kool ja teise koolimajja tooks ta lisaks linnaraamatukogu. Seda otsust pole veel langetatud.

Muidugi on ärevil mõlema kooli õpetajad, sest kõigile uutes koolides tööd ei jagu ning kõigil soovijail tuleb uuesti õpetajaks kandideerida. Ja jällegi võib olla oluline, kes saab direktoriks ehk kes õpetajaid valima hakkab. Riigikoolilegi on juht veel leidmata.