/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2012/12/10/1477646t1hf9a6.jpg)
Tartu Ülikool laseb 30 000 euro eest korda seada ligi 85-aastase Schindleri lifti, mis langes igapäevasest kasutusest välja paarkümmend aastat tagasi.
Toome ajaloomuuseumi lift saab korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli kinnisvaraosakonna juhi Erkki Ääremaa sõnul võttis ülikool hinnapakkumise kolmelt firmalt. Piiratud hanget võimaldas võrdlemisi väike remondikulu.
Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi lift paigaldati 1928. aastal ülikooli toonase raamatukogu ümberehituse käigus. Arhitekt Paul Mielbergi projekti järgi muudeti tol ajal trepikoda laiemaks ning sissepääs viidi maja lõunaküljele.
Algupärane üldilme
Muuseumi direktor Mariann Raisma rääkis, et lifti kasutuskorda seadmine käib muinsuskaitse eritingimuste järgi. Laias plaanis tähendab see, et tõstukile paigaldatakse küll täiesti uus Schindleri mootor ning vanast jõuallikast saab museaal, kuid lifti üldilme jääb algupärane.
Viimati kasutas ajaloomuuseum ajaloolist lifti 2004. aastal, vedades sellega museaale, mööblit ja muud inventari. Igapäevases kasutuses, nii et ka inimesi söandati lifti lubada, oli tõsteseade üheksakümnendate aastate alguseni.
Raisma sõnul kasutati 500-kilose kandevõimega lifti algusest peale eeskätt esemete, raamatukogupäevil peamiselt raamatute transpordiks korruste vahel, kuid kandevõime järgi võis sellesse korraga siseneda ka kuni kuus inimest. Raamatukogu, hiljem ajaloomuuseumi külastajail pole siiski varem lifti asja olnud, seda on pruukinud maja töötajad.
Igaüks võib sõita
Pärast remonti, mis lõpeb eeldatavasti umbes kolme kuu pärast, võib tõstukit kasutada iga muuseumikülastaja. Tõstuk peatub valge saali juures, ajutiste näituste korrusel ning Morgensterni saali juures. Lõpp-peatus on pööningul.
«Põhimõtteliselt oli vanasti seda tüüpi liftiga nii, et seal pidi olema ka liftimees, aga ma arvan, et meie ei saa seda endale lubada,» selgitas Mariann Raisma. «Püüame saavutada sellise turvalisuse, et inimene saab ise lifti uksi avada ja sulgeda.»
Raisma söandas pärast kunstiajaloolase Enriko Talvistuga konsulteerimist väita, et Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi lift on Tartu vanim. Raisma märkis, et ka nüüdisajal pole Schindleri liftid Tartus tundmatud, näiteks saab nendega sõita kaubamaja korruste vahet.