Kalamehed kompavad ohu piire

Kalastaja jää sisse auku puurimas. Foto: Kristjan Teedema

Nädalavahetuse külmad ööd kaanetasid veekogud, kuid jääleminekuga tasuks esialgu oodata. Esimesed kalastajad katsuvad aga juba õnne.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloog Ene Randpuu ütles, et jää siseveekogudel alles moodustub ning sellele praegu veel minna ei tohiks. Ka instituudi enda töötajad pole esialgu saanud ühelgi järvel ega jõel mõõtmisi teha, sest jää on liiga õrn.

«Isegi väiksemad metsloomad ei kõnni veel üle jõe,» märkis ta.

Maaülikooli limnoloogiakeskuse direktor Ain Järvalt märkis, et Võrtsjärve katab küll jää, kuid see on tekkinud tuulega ning äärmiselt ebaühtlane. «Võrtsjärvele minna on praegu lausa eluohtlik,» hoiatas Järvalt.

Kohati on jää suurimal sisejärvel neli-viis sentimeetrit paks, kohe kõrval üks-kaks sentimeetrit. Järvalti kinnitusel ei ole ta praegu näinud ühtegi inimest, kes üritaks järvele minna.

Kalamehed puurivad aga väiksematel veekogudel juba hoolega auke. Pühapäeval oli neid näha Luunja silla juures vanajõel. Eile päeval püüdis üks kalamees Kabina karjääri hapral jääl mõned väikesed ahvenad.

Reedel alustasid piirivalvurid Peipsi vesikonnas jääluuret nii hõljukilt kui helikopterilt. Kaldad olid Emajõe suudmest kuni Narva jõeni ühtlaselt jääs, järve laiemates kohtades Mustveest Varnjani loksus kaugemal aga alles vaba vesi. Kaldaäärne jää oli valdavalt väga ebaühtlane, paksust kolm kuni seitse sentimeetrit.

Eile kinnitati Varnja piirivalvekordonist Tartu Postimehele, et kaldaäärne jää on tüsenenud kümmekonna sentimeetrini ning inimest see juba kannab. Paraku lükkas tuul jääkaane liikuma ning eile tekkis sellesse palju vaba veega kohti. Nii võib kalameeste jääle lubamine lükkuda kaugemasse tulevikku.

Mehikoormas on piirivalvurite kinnitusel kallas jääs, kuid keset Lämmijärve hõljukiga sõites jääb järele vesine rada. Laaksaares on jääkaas paisunud juba 15 sentimeetrini, ent teisel pool Piirissaart on järv alles lahti.

Esimesena avataksegi kalameestele tõenäoliselt Lämmijärv. «Seal on järv kõige kitsam ning jää tekib kõige kiiremini,» selgitas Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tõnu Reinup. Ta lisas, et kui ilm püsib stabiilselt külm, võib jääleminekuluba tulla juba sel nädalal.

See tähendaks aga, et kaldast tohib minna mõnesaja meetri kaugusele ning vältima peab jõesuudmeid ja voolukohti. Kui ööd püsivad kümne miinuskraadi piires või on isegi külmemad, võidakse piiranguid kiiresti leevendada.

Reinupi kinnitusel on kalameeste surve suur igal aastal. «Eks esimese jääga saadud ahven on ikka kõige magusam,» hurjutas ta liiga innukaid kalamehi. Luba järvele minna antakse välja aga ikkagi alles siis, kui see pole enam eluohtlik.

Sel nädalal alustavad piirivalvurid piiri jäälemärkimist hoiatussiltidega varustatud puust lattidega. Need latid teatavad piirialale jõudmisest, lattidest edasi minna enam ei tohi.

Esialgu seisavad järve kaldal aga sildid, mis hoiatavad jäälemineku eest.