Vambola Paavo: lennuühenduse katkemine tuleb üle elada

Vambola Paavo. Foto: PP

Tartu–Tallinna lennuliini sulgemine on põhjustanud pahameeletormi. Tegelikult on kahe linna vahet lennatud umbes aasta, kuigi arvamuste ja kriitikatulva järgi tundub, nagu pandaks nüüd kinni aastakümneid tegutsenud liin.

Teisalt näitab see, et rahvas võttis lendamisvõimaluse omaks ja on huvitatud Tartu avamisest maailmale.

Samas tuleb aru anda, et kahe linna õhuühendus on kulukas ja polnud ka nii palju reisijaid, kes oleksid lennukis kohti täites liini kasumis hoidnud. See oli ikkagi ettevedu Tallinnast lähtuvatele lendudele. Kui tartlane soovis minna õhtuks pealinna kontserdile või teatrisse, pidi ikkagi lootma autole või bussile.

Südasuvel kinnitas lennufirma liinidirektor Rauno Parras siinkirjutajale antud intervjuus, et seda aega ei tule kunagi, kui tartlased lendaksid pealinna teatrisse, sest neid on liiga vähe.

Miks see nii läks

Raskustes Estonian Air ei langetanud Tartu liini sulgemise otsust kergekäeliselt. Juba suvel liikusid pealinnas jutud Tartu liini kokkutõmbamisest, manitseti ja viibutati näppu – kui te seal lendama ei hakka, lõpetame ära.

Lendajate arv kord kasvas, ent kukkus siis taas langusesse. Polnud stabiilsust. Ja ega tartlased jõudnudki head tulemust hoida, kui ülejäänud Lõuna-Eesti kaasa ei tulnud. Valga või Võru elanik eelistas ja eelistab endiselt maailma minekul Air Balticut, sest Riia on lähemal kui Tallinn.   

Lennunduses valitsevad praegu keerulised ajad. Kui suuremadki kompaniid on sunnitud senise liinivõrgu kriitiliselt üle vaatama ja koomale tõmbama, pole Estonian Airi tegevuses midagi imelikku. Lõputut kahjumit ei saa endale lubada ükski ettevõte. Parem kärbitud tiivad kui üldse mitte midagi.

Halva ja väga halva vahel valides oli Tartu liini sulgemine kindlalt parim, mida teha sai. Ajaloo prügimäele läksid ka Kajaani, Oulu, Tampere ja Jyväskylä!  

Lennundus kaupleb nagu panganduski usaldusega. Kui kodusele Eesti Õhule midagi ette heita, siis seda, et Tartu lendude korrapärasuses ei saanud kunagi kindel olla. Inimene, kes peab Tallinnast edasi minema ja võibolla veel kusagil ümber istuma, tahab kindlust. Liialt tihti sõidutati rahvast bussiga Tallinna või toodi südaööl koju. Juhtus sedagi, et väljalend lükati tunde edasi. Pole meeldiv pärast pikka pingelist päeva ja tööasjade ajamist lennujaamas konutada ning loota, et ehk siiski pääseb koju.

Estonian Air vedas reisijaid ette ainult oma lendudele, unustades teised kompaniid, ning see maksis valusasti kätte. Paljud Tartu teadusinimesed ja ärimehed jätsid seepärast lendamisvõimaluse kasutamata.

Näiteks hommikul kell 6.45 väljuvale Müncheni lennule oli võimatu jõuda, sest pisike Saab maandus pealinnas siis, kui Lufthansa juba stardirajale ruleeris. Sama lugu oli Flybe’i hommikuse Stockholmi lennuga. Kui oleks kompleksselt arvestatud kõigi vedajate huvidega, olnuks Tartust lendajaid tunduvalt rohkem.

Vähe võimalusi

Tartu liinil kulutati edasi-tagasilennule kütust keskmiselt ligi 400 euro eest. Kütuse hind on tõusnud viimased kolm aastat, 2010. aastaga võrreldes on see kallinenud pea 40 protsenti.

Tallinna–Tartu liinil tuleb kuludele juurde arvestada lennujaama tasud. Kuna see on riigisisene liin, pole maksud nii suured kui rahvusvahelistel lendudel, ent aastas teeb seegi aukartust äratava summa. Veel tuleb lisada lennuki käitlemise maksud ja meeskonna palgad. Kui lennuk olnuks viimase kohani välja müüdud ehk pardal viibinuks 32 inimest, oleks heal juhul teenitud mõnisada eurot plussi. Seda juhtus harva.

Kui Tartu soovib hoida lennuühendust maailmaga, tuleb mõistagi maksta. Linn peab avama rahakoti ning leidma summa, mis ollakse nõus liini doteerimiseks välja käima. Minimaalne oleks 60 000 kuni 70 000 eurot aastas, mis kataks ehk veidi alla poole kütusekulust. Kas sellega oldaks nõus?

Tasuta lõunaid ei ole. Tahad süüa, siis ulata õng.

Tegelikult ei olegi enam mõtet lennundusest rääkida, sest Estonian Airi lennukipargist kaovad hiljemalt kevadeks viimast kuud lendavad Saabid. Need lennukid on end ammendanud ja antakse ära. Pealegi on Saab kapriisne masin, mille iga väikseimgi ilma viperus rivist välja viib. Tagavaraosad on kallid ja nende soetamisel ei ole enam mõtet.

Suuremat lennukit, näiteks 88-kohalist Bombardieri, ei pane keegi Tartusse lendama – liiga suur ja siselennuks kulukas. Kui tahetakse õhuühendust välisilmaga, peab pöörama pilgu mõne teise firma ning teistsuguste õhusõidukite poole. Sobivaid on raske leida, mõnekümnekohalisi lennukeid siinkandis napib.

Eestis jääb üle pidada kõnelusi Aviesega ja kui peaks sündima kokkulepe, võib 18-kohaline lennuk ju kommertsalustel sutsakaid teha. Praegu lennatakse sellega Tallinna–Kuressaare liinil.

Vajame selget otsust

Kui midagi kujunenud olukorras ette heita, siis linnavõimu loidust Estonian Airiga suhtlemisel. Kui Tartule on lendamist vaja, tuleks aktiivselt dialoogi pidada.

Pole mõtet sarjata regionaalminister Siim Valmar Kiislerit, kes hiljuti ütles välja tõe: tulevikku silmas pidades peame panustama kiirele ja mugavale rongiühendusele Tallinna ja Tartu vahel. Väga õige! Kui ööpäevas sõidaks kuus rongipaari, oleks neist küll, et jõuda Tallinnast väljuvatele laevadele ja lennukitele.

Kui jõuaksime Ülemistele tunni ja neljakümne viie minutiga praeguse kahe tunni asemel, oleks see suur võit. Logistiliselt on võimalik Tartu rongidelt tulijad päralesõidu­bussidega lennujaama toimetada.

Riigisisest lendamist puudutav on riigi otsustada. Peame otsustama riiklikult tähtsa küsimuse, kas Tartut nähakse lennunduskaardil. Kui nähakse, tuleks riigil leida raha lennuliikluse doteerimiseks, nagu on tehtud saartega ühenduse pidamisel. Kui ei, tuleb selgelt panustada rongidele ja nende kiiruse jätkuvale suurendamisele.

Seni peame leppima tõsiasjaga, et mõneks ajaks Tartu maailmakaardil provintsis­tub.

Iseasi, kui linn ja omavalitsuste liit ühise laua taha istuvad ning kusagilt rahalaeva leiavad. Või pakuvad Tartu võimaliku sihtkohana välja mõnele odavlennufirmale.

Maailmast võib tuua küllaga näiteid, kus odavlennud ei lähtu mitte pealinnast, vaid hoopis mõnest riigi väiksemast keskusest. Tartu pole erand.

Samal teemal: Tartu lennundus, TPM 1.11, 9.11, 12.11, 20.11 ja 30.11.