Raimu Hanson: kuidas kasvab kunstihuvi

Raimu Hanson

FOTO: Ove Maidla

Kunstinäitustel on mõnus käia. Galeriidesse välja pandud looming toob argipäeva teistsugust meeleolu ja tekitab värskeid mõttepahvakuid. Selle eest tuleb tänada kunstnikke, aga ka näituste organiseerijaid – galeriste, muuseumitöötajaid, kuraatoreid.

Korraldajad näevad tublisti vaeva ja on kõige, eeskätt rahanappuse kiuste hoidnud külastajate huvi vähemalt sama suure või seda isegi suurendanud, kui võrrelda ajaga pool tosinat aastat tagasi.

Tartu Postimehes 25. aprillil 2006 kirjutasin ma samalaadses artiklis, et näitustel on vaatajaid hõredalt. Ometigi võis juba toona märgata kunstihuviliste lisandumist võrreldes eelnenud ajaga.

Läinud nädalal tehtud küsitlus näitab kunstihuvi jõudsamat suurenemist. See on hea. Mis aga tõmbab inimesed kunstist osa saama? Kuidas saaks paremini?

Siinsamas kõrval avaldatud intervjuus märgib rahvusvahelise kogemusega kunstikuraator Rael Artel, et publiku toob näitusesaali ikka seesama kunst ise, aga kindlasti ka näitusel käimise harjumus. Ja vaataja peab näitusesaali kaasa võtma avatud meele ja siira huvi.

Paljuski aitavad näitusekorraldajad ise süvendada harjumust ning hoida kunsti suhtes meel avatud ja huvi siiras. Üks nende võimalus on korraldada intrigeerivaid näitusi, mis toovad kaasa rohkem meediakajastusi. Meediat peavad oluliseks vaatajate hulga kasvatamisel mitmed kunstikorraldajad. Kasuks tulevad aga nende meelest ka festivalid, mis tekitavad suuremat tähelepanu kui üksikud väikesed väljapanekud.

Nagu märkis kunstilaenutuse ja näituste tegemisega loomemajanduskeskuses endale leiba teeniv Liina Raus, võib isegi tänavakunstnike looming tekitada huvi selle vastu, mida pannakse vaatamiseks näitustele.

Mõned korraldajatest vastajad tõstsid esile näituse teema tähtsuse. Nagu lisas TÜ kunstimuuseumi direktor Inge Kukk, tuleb rakendada näituse nn terviklikku pakendamist. Pakendisse kuuluvad väljapaneku vaatamine kuraatori saatel, loengud, lasteprogrammid näituse teemadel jm.

Hariva tegevuse tõhusust on kogenud kunstimaja galerist Indrek Grigor. «Külastatavus on 2006. aastaga võrreldes rohkem kui kahekordistunud, olles kasvanud enam kui 10 000 külastajalt umbes 30 000-le aastas,» märgib ta. «Tuleb aga arvesse võtta, et vahepeal on näitusepinnana lisandunud monumentaalgalerii ja toimib haridusprogramm.» Viimane on näitustele eriti palju lisanud õpilasi ja lasteaialapsi.

Tugev haridusprogramm käib samuti Tartu kunstimuuseumis, mis tänavu on kogunud juba 17 225 külastust. Kunstimajaga võrreldes on seda tunduvalt vähem. Eks anna tunda asjaolu, et muuseumisse näituse vaatamiseks tuleb osta pilet, kunstnike liidu näitusesaalidesse pääsevad aga kõik tasuta.

Kuidas liigub Tartu kunstihuvi graafikujoon järgmisel kuuel aastal? On alust arvata, et kasvu suunas. Sest hariduslik tegevus kasvatab uusi kunstisõpru ja süvendab vaatamisharjumust. Festivalid toovad juurde teema ja nimekate kunstnike poolest tähelepanuväärseid väljapanekuid. Värskust ja huvi kasvu kunstielus peaks tekitama ka kunstimuuseumis aprillis ametisse asuv uus direktor Rael Artel.

Tagasi üles