Mõni aeg tagasi küsis Tartu Postimees, miks buss number kaheksa niimoodi kihutab, et inimestel on raske püsti püsida. Selle ajendil võttis toimetusega ühendust 83-aastane Alida Kiis, kes oli kevadel samas bussis õnnetult kukkunud.
Eakas reisija murdis bussis kukkudes roided
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne õnnetust kasutas Kiis bussi tihti, sest see on pea ainus liin, mis ühendab teda ja teisi Tähtvere elanikke tähtsate kohtadega, nagu kesklinna perearstikeskus, turg ja Maarjamõisa polikliinik.
30. aprillil kella kahe aegu oli Kiis teel linnast koju. Ta istus näoga sõidu suunas, vahekäigupoolsel istmel. Kui kahe uksega Maz-buss järsult Kroonuaia tänavalt Jakobi mäele pööras, kukkus naine istmelt maha, sest seal ei olnud käepidemeid, millest kinni haarata.
«Lendasin täispikkuses sealt kõrgelt istmelt alla ja täitsa pikali, peaga vastu bussi vastasseina,» kirjeldas Kiis juhtunut ning tänas õnne, et kukkus lapsevankritele ja ratastoolidele mõeldud tühimikku, mitte mõne tooli otsa.
Sõitja kohustus
Jakobi mäel asuvas Hurda peatuses tuli bussijuht naise juurde ning märkis enne sõidu jätkamist vaid, et naine ise on kukkumises süüdi.
Pea uimaseks löönud Kiisi aitasid püsti kaassõitjad. Kui ta Tuglase peatuses väljus, vedas tal niipalju, et endine töökaaslane juhtus mööduma ning viis ta koju.
Õnnetuse tagajärjel diagnoositi naisel murtud roided ja tugev põrutus küljel, mis terve suve õieti liikudagi ei lasknud. Õlg ja puus annavad siiani tunda. Ametlikku kulgu Kiis vahejuhtumile ei andnud.
See seletab ka tõsiasja, et Sebe Tartu linnaliikluse juht Üllar Kaljuste õnnetusest midagi kuulnud pole.
Ta möönab, et Maz-busside puhul on kerget anomaaliat märgatud küll – nimelt vahetab automaatkäigukast käike järsult. «Seda võib juhtuda juhul, kui bussijuht vabastab gaasipedaali, kuid see ei tohiks olla nii tugev löök,» selgitas ta.
Ka tekivad äkkpidurdused siis, kui mõni teine sõiduk bussile ette sõidab, mida linnaliikluses ikka juhtub. Kaljuste arvas, et ega ükski bussijuht tahtlikult äkilisi manöövreid ei tee ning et õigupoolest peaks ka toolil istumine tagama turvalisuse. Ta lisas, et linnaliinibussis on sõitjal kohustus tagada iseenda turvalisus.
Kas äkiline tegutsemine võib rääkida ka liiga tihedast graafikust, mis sunnib juhte kiirustama, Kaljuste ei usu, sest arvab, et siis oleksid juhid firmat teavitanud.
Et bussijuht naist püsti ei aidanud ega abi kutsunud, on Kaljuste hinnangul kliendi vastu äärmiselt ebasõbralik. «Juhtidele on öeldud, et kui midagi juhtub, tuleb buss kinni pidada ja kiirabi kutsuda,» rääkis ta ja lisas, et sõitjate ohutus on ikkagi kõige tähtsam.
Sõidu katkestamine ei too Kaljuste sõnul juhtidele kaasa mingisugust karistust, mille tõttu nad võiksid otsustada, et kasulikum on käituda ignorantselt.
Väike täitumus
Just mure Tähtvere linnaosa elanike transpordi pärast pani Kiisi ajalehega ühendust võtma. «Buss number 20 sõidab küll ka kaubamaja juurde, kuid seda suure ringiga,» sõnas ta. Tema arvates on kaheukseliste busside probleem selleski, et istmed on tõstetud kõrgele, mis raskendab sinna astumist.
Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna teede- ja liikluskorraldusteenistuse ühistranspordi peaspetsialist Madis Oona sõnas, et väikeste busside üle nurisetakse tihti, kuid kõnealusele kaheksandale liinile linn suuremaid busse sõitma panna ei kavatse, sest täitumus on väike.
«Sebe pidi bussidega midagi ette võtma, et äkilisust vähendada, kuid eelkõige on probleem ilmselt bussijuhtide sõidustiilis,» arvas Oona.
Üllar Kaljuste soovitab inimestel selliste õnnetuste korral firmasse kaebus esitada, siis on ehk võimalik kindlustusest hüvitist saada.