/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2012/12/04/1470352t1h0f0d.jpg)
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi 30-kraadises laborikapis alustasid kartul ja porgand läinud neljapäeval rebimist, kes läheb esmaspäevaks kõvemini mädanema ja haisema. Võitis kartul.
Kartuli mädabakteri saab laboris välja lülitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päev enne rektor Volli Kalmult doktorikraadi tõendava tunnistuse kättesaamist näitas geneetik Liis Andresen molekulaar- ja rakubioloogia instituudis Tartu Postimehele, mida suudab ühe ööpäevaga taimekahjur Pectobacterium wasabiae.
Plastkarpidesse pistetud porgandisilindrid paistsid 24 tundi pärast mädabakteriga nakatumist vaid pisut tohletanud, kuid heledakoorelise kartuli pinnalt vaatas vastu suur mustjas laik. Esmaspäeval näitas kartuli lahtilõikamine, et maavitsaline pole enam pelgalt laiguline, vaid lögase ja haisva südamikuga.
Tarvis leida molekul
Selliseid kartuleid on näinud ilmselt kõik, kellel on kelder, kus hoitakse talvevarusid. Vahe Liis Andreseni töölaboriga võrreldes ei seisa ainult temperatuuris, mis keldris on baktereile ebasoodsam kui laboris, vaid ka selles, et keldrist ei võta harilikult keegi mädaproove, ammugi ei nakatata seal kartuleid bakteriga meelega.
Andresen paljundas baktereid, muutis nende geenikombinatsioone ja süstis kartuleisse-porgandeisse erineva mutatsiooniga bakterite lahuseid. Nii leidis ta, et mädabakteri rakupinnal on nõndanimetatud lülitid, mida mõjutades saab sundida taimekahjuri tarduma ning peatada taime, olgu kartuli, porgandi või mõne teise köögivilja nakatumiseks vajalike valkude tootmise.
«Järgmine ülesanne on leida, kuidas avastatud süsteemi käivitada,» selgitas Andresen. «Küsimus on, kuidas teha seda geneetilise manipulatsioonita – me ei saa ju manipuleerida põllul iga üksiku bakteriga.»
Küll on Liis Andreseni sõnul teoreetiliselt võimalik konstrueerida geneetiliselt muudetud kartulitaim, mis toodab ise spetsiaalset lülitajamolekuli.
Hollandisse Groningeni järeldoktorantuuri minna plaaniv Andresen ei välista, et Eestisse naastes hakkabki ta otsima lülitajamolekuli, mida oleks võimalik kartulipõldudele viia näiteks taimekaitsevahendi lahuses.
Andresen ei lähtunud Pectobacterium wasabiae uuringuil teoreetilisest eeldusest, et mädabakter võib kujuneda Eestis laialdaseks saagihävitajaks. Andresen nentis, et ligi 30 aastat tagasi Jaapanis jaapani mädarõikal avastatud bakter on kindlasti suurem probleem näiteks Uus-Meremaal.
«Usaldusväärseid andmeid, kui palju saaki see bakter Eestis hävitab, tegelikult pole, sest keldris mädanema läinud kartulid visatakse ju minema, bakteriproove neilt tavaliselt ei võeta,» rääkis Andresen.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel tõdes, et tänavuse keskmisest palju niiskema suve tagajärjel võib mädabakter põhjustada palju pahandust hoidlais, sest väga paljudel kartulikasvatajatel jõudsid mugulad talvekorterisse märjana. Niiskete aastate suurim saagihävitaja on Koppeli sõnul aga kartuli lehemädanik.
Bakterit koristada ei saa
«Pectobacterium wasabiae on tavaline, põhjustades ühel aastal suuremat, teisel väiksemat kahju,» kirjeldas Koppel. «Kartuli lehemädaniku ohtlikkust tal pole, aga igal niiskel ja jahedal aastal on oht suurem.»
Koppel tõdes, et seni kartulit kahjustavate bakterite tõrjeks kemikaale peaaegu polegi ning rõhk on kartuli vastupanuvõime suurendamisel sordiaretuse kaudu.
«Me ei saa põllult ära viia baktereid, kellel nakatamine on sisse lülitatud,» lisas Koppel. «Kui me aga teame, kuidas täpselt bakter kartulit nakatab, ning seda, kuidas kartul bakteri vastu võitleb, saame aretada sorte, mis suudavad sellele bakterile palju paremini vastu panna.»