1. Mida teha ERMiga, et see meelitaks inimesi igast Eestimaa nurgast muuseumi külastama korduvalt?
2. Mis on ERMi juhi kohale asudes teie tähtsaim idee, mida tahate muuseumis ellu viia?
Vastab kandidaat Jana Reidla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Praegu on ERM paljude ettevõtmiste korral külastajatest pungil, nii et vana ventilatsioonisüsteem ägiseb ülekoormusest. Ka raamatukogu, arhiivi ja esemekogu kasutamine käib väga kitsastes tingimustes. Avaramate võimaluste ootus on suur ja sisu, mida pakkuda, on olemas.
Olen kindel, et uue maja töörühmad on tulevaste näituste sisu ja atraktiivsuse, sihtrühmadele suunatud tegevused ja väliala kasutamise põhjalikult läbi mõelnud. Eesti senine praktika näitab, et uudne ekspositsioon aitab külastajate hulga kasvule jõudsalt kaasa. Et Eesti inimene ERMi mitu korda tuleks, vajab ta tegevusi, milles ikka ja jälle osaleda. Ma ei mõtle ainult kooliealistele suunatud muuseumiõpet, vaid ka võimalust muuseumis peretähtpäevi pidada, tööseminare korraldada, mõne ajaloojärgu elustiili sisse elada. Selleks saab Raadi suurt territooriumi hästi ära kasutada.
Unustada ei tohi turundust ja pääse muuseumi ei tohi olla nii kallis, et hakkab mõjutama kohaliku inimese tulekuotsust. Pakun ideed, et korduvkülastus võiks olla esmasest muuseumis käigust tunduvalt odavam. Selleks tuleks (vabatahtlikult muidugi) oma andmed muuseumi piletisüsteemi jätta, nii et see inimese järgmisel külastamisel ära tunneb.
2. Et uue hoone ja ekspositsiooni projekteerimine on lõppenud, siis nende teemade kohta ei oodata minult revolutsioonilisi ideid, vaid olemasoleva kiiret selgeks tegemist ja omaks võtmist. Muuseum tugineb kahele sambale – kogud ja inimesed, kes muuseumis töötavad. Ilma nendeta ei oleks meil midagi ka külastajale pakkuda.
Ma tõstan esiplaanile kogude ja töötajate väärtustamise. Kogud vajavad stabiilseid ja turvalisi hoiutingimusi, samas peavad olema kasutatavad. Museaalide veebis avaldamine vähendab nende kohapeal kasutamise koormust, aga ikka on vaja näiteks tulevasel rahvakunstispetsialistil seelikut või kinnast oma näpuga katsuda ja ninaga nuusutada. Kogude kohta tuleb avaldada uusi uurimusi ja katalooge, täpsustada terminoloogiat. Nendes kogudes on meie kultuuri juur.
Töötajad on olulised selle pärast, et nemad tunnevad, hooldavad, täiendavad, analüüsivad ja eksponeerivad meie kultuuri. Ma tahan neile rohkem sõna anda ning julgustada uurima ja kirjutama ka siis, kui seda ülesannet ametijuhendis ei ole.
Väärtustamise teine külg on materiaalne, sest töötingimused ja palk on praegu nigelad. Mu suurim saavutus oleks, kui viie aasta pärast näeksin lisaks uhkele uuele rahvast täis majale ja mõjusale ekspositsioonile ERMis töötamas rõõmsaid, rahulolevaid ja eneseteadlikke oma ala eksperte.