Kes valitakse rahvusmuuseumi juhiks?

Eesti Rahva Muuseum.

FOTO: Ove Maidla

Eesti Rahva Muuseumi direktori ametisse järgmiseks viieks aastaks kandideerib kuus inimest: Tõnis Lukas, Pille Runnel, Mikk Sarv, Sulev Valner, Piret Õunapuu ja Jana Reidla. Kandidaatide vestlusvoor on kavandatud 7. detsembriks ning väljavalitu astub ametisse esimesel võimalusel.

Tartu Postimees esitas kandidaatidele kaks küsimust, et lugejagi saaks aimu rahvusmuuseumi juhikandidaatide mõningaist mõttetahkudest.

1. Mida teha ERMiga, et see meelitaks inimesi igast Eestimaa nurgast muuseumi külastama korduvalt?

2. Mis on ERMi juhi kohale asudes teie tähtsaim idee, mida tahate muuseumis ellu viia?
-----------------------------------------------------

Tõnis Lukas

1. 2016. aastast peab saama muuseumi näitusi külastada kodulehe kaudu ka virtuaalselt. Siiski annab muuseumi tegelik külastus elamuse, mida mujalt ei saa. Muuseumi uus hoone tuleb täita sisuga, mis on õpetlik ja ka emotsionaalselt kütkestav, nii et püsinäituselegi tahetaks tagasi tulla – pealegi hakkame seda perioodiliselt uuendama. Pakume vaheldusrikkaid ajutisi näitusi, mida tasub pidevalt vaatamas käia.

Muuseumi juhi ülesanne ongi ühendada praeguseks kujunenud professionaalne kollektiiv uue peamaja sisuga täitmise nimel ning liita ka muuseumiväliste kaastööliste jõud ja ideed.

Esimese viie avamisjärgse aasta jooksul tuleks püüda iga Eesti elanik kordki uude hoonesse kutsuda. Selleks käib eeltöö juba praegu, aga intensiivistub aasta-aastalt kuni uue hoone valmimiseni. Käib muuseumi toodete ja teenuste aktiivne pakkumine ning koostöö teiste muuseumidega. Eraldi turundusprogramm käivitub nii muuseumi tegevuse toetuseks üldiselt kui ka uue hoone tutvustamiseks. Avalikkuse informeerimine muuseumi sisulistest eesmärkidest ja igapäevategevustest hoogustub.

Muuseumi juures tegutseb hariduskeskus, mille tegevus laieneb. Uus ruumiprogramm laseb käigus hoida paljusid juhendatavaid, aga ka omaloomingulisi tegevusi kõigile vanuserühmadele.  Muuseumipedagoogika «polügoonina» on seni aktiivselt kasutatud näitusemaja, avatud maja põhimõte kandub üle ka uude peamajja.

Eesmärk on, et uued põlvkonnad kasvaksid üles koos ERMiga. Muuseum on aktiivne nii õppekavade arendamisel kui ka õpilaste ja õpetajate abistamisel nende täitmisel.

E-õppe võimaluste abil saab teha käepäraseks muuseumi rikkalikud kogud ja ka nende alusel tehtud õppeprogrammid. Kasutan oma senist kogemust, et tekitada kooliõpilastel ja õpetajatel harjumuse ERMi külastada. Kõiki ajaloo- ja ühiskonnaõpetajaid kutsume liituma ERMi Sõprade Seltsiga. Tihedas koostöös teiste riikide suursaatkondadega Eestis tekitame suure huvi ka väliskülaliste hulgas.

2. Kindlustan, et aastaks 2017 on ERM Raadil juba täielikult funktsioneeriv avatud kultuurikeskus. Muuseumi uue hoone ehitamisega Tartu linna ja Tartu valla piirialal võetakse aktiivselt kasutusse seni kõrvaline territoorium ja seotakse see muuseumi üldise kuvandiga. Kogu piirkonda on võimalik vääristada nii, et terve pere leiab seal tegevusi nii muuseumihoone sees kui ka selle ümbruses.

Oluline on senigi aktiivselt tegutsenud sõprade seltsi liikmeid innustada veel hoogsamaks tegevuseks nii vabatahtlike giididena näituste tutvustamisel kui ka abilistena muudes ettevõtmistes. Muuseum jätkab üldrahvalikke algatusi. Toome koos laulu- ja tantsupidude korraldajatega esile ERMi kogude rolli selle traditsiooni püsimisel.

Jana Reidla

1. Praegu on ERM paljude ettevõtmiste korral külastajatest pungil, nii et vana ventilatsioonisüsteem ägiseb ülekoormusest. Ka raamatukogu, arhiivi ja esemekogu kasutamine käib väga kitsastes tingimustes. Avaramate võimaluste ootus on suur ja sisu, mida pakkuda, on olemas.

Olen kindel, et uue maja töörühmad on tulevaste näituste sisu ja atraktiivsuse, sihtrühmadele suunatud tegevused ja väliala kasutamise põhjalikult läbi mõelnud. Eesti senine praktika näitab, et uudne ekspositsioon aitab külastajate hulga kasvule jõudsalt kaasa. Et Eesti inimene ERMi mitu korda tuleks, vajab ta tegevusi, milles ikka ja jälle osaleda. Ma ei mõtle ainult kooliealistele suunatud muuseumiõpet, vaid ka võimalust muuseumis peretähtpäevi pidada, tööseminare korraldada, mõne ajaloojärgu elustiili sisse elada. Selleks saab Raadi suurt territooriumi hästi ära kasutada.

Unustada ei tohi turundust ja pääse muuseumi ei tohi olla nii kallis, et hakkab mõjutama kohaliku inimese tulekuotsust. Pakun ideed, et korduvkülastus võiks olla esmasest muuseumis käigust tunduvalt odavam. Selleks tuleks (vabatahtlikult muidugi) oma andmed muuseumi piletisüsteemi jätta, nii et see inimese järgmisel külastamisel ära tunneb.

2. Et uue hoone ja ekspositsiooni projekteerimine on lõppenud, siis nende teemade kohta ei oodata minult revolutsioonilisi ideid, vaid olemasoleva kiiret selgeks tegemist ja omaks võtmist. Muuseum tugineb kahele sambale – kogud ja inimesed, kes muuseumis töötavad. Ilma nendeta ei oleks meil midagi ka külastajale pakkuda.

Ma tõstan esiplaanile kogude ja töötajate väärtustamise. Kogud vajavad stabiilseid ja turvalisi hoiutingimusi, samas peavad olema kasutatavad. Museaalide veebis avaldamine vähendab nende kohapeal kasutamise koormust, aga ikka on vaja näiteks tulevasel rahvakunstispetsialistil seelikut või kinnast oma näpuga katsuda ja ninaga nuusutada. Kogude kohta tuleb avaldada uusi uurimusi ja katalooge, täpsustada terminoloogiat. Nendes kogudes on meie kultuuri juur.

Töötajad on olulised selle pärast, et nemad tunnevad, hooldavad, täiendavad, analüüsivad ja eksponeerivad meie kultuuri. Ma tahan neile rohkem sõna anda ning julgustada uurima ja kirjutama ka siis, kui seda ülesannet ametijuhendis ei ole.

Väärtustamise teine külg on materiaalne, sest töötingimused ja palk on praegu nigelad. Mu suurim saavutus oleks, kui viie aasta pärast näeksin lisaks uhkele uuele rahvast täis majale ja mõjusale ekspositsioonile ERMis töötamas rõõmsaid, rahulolevaid ja eneseteadlikke oma ala eksperte.

Pille Runnel

1. See on hea küsimus, sest tavaliselt küsitakse pigem seda, kuidas peaks muuseum tõmbama ligi välisturiste. Välismaalastest külastajaid ja kohalikku kogukonda on kindlasti vaja eristada, sest muuseumi tähendusruum ja funktsioonid on nende jaoks erinevad. Välisturistide muuseumikülastuste arvu suurendamine eeldab seda, et muuseum on hästi välja arendatud, sisukas «kultuuritoode», mida oskuslikult turun­­datakse. Siin võistleb muuseum külastajate saamise nimel muude, kiirelt haaratavate kultuuriobjektidega, nagu kasvõi linnaruum.

Muuseumi tähendus kodumaises kontekstis on pisut teine. See, mida teha, algab enam mõtteviisist kui asjatundlikust müügitööst. Kuidas me mõtleme muuseumidest? Kas me mõtleme neist kui üksildastest mäetippudest, mille vallutavad üksikud julgemad ja küllap vaid korra elus? Tõtt-öelda tajun Eestis vahel sellist võõristust küll, sest nii muuseumid kui ka teemapargid on ikka veel uuenemas ning avanemas ja sellele eelnes aastakümnete pikkune vaikne omaetteolek.

Kui tahame, et inimesed tuleksid ikka ja jälle tagasi, tuleb mõelda esmajoones sellele, milliseid nende vajadusi peaks muuseum täitma. Miks nad lähevad ikka ja jälle külla vanaemale või mootorrattahuvilisest sõbrale? Miks nad lähevad tagasi kinno või teatrisse? Kui me hakkame muuseumidest mõtlema kui kohtadest, kust läbi astuda on enesestmõistetav (kuigi põhjused selleks võivad olla erinevad), siis saame asuda muuseume ka sellisteks kohtadeks muutma. Ja siis saame kasvatada ka nende inimeste hulka, kes tunnevad, et muuseum aitab vastata nende mitmesugustele vajadustele alates pühapäevasest soovist perega aega viita kuni osasaamiseni pikaajalistest ühistest koostöövõrgustikest.

See tähendab, et me ei pöördu inimese kui juhukülastajast kultuuritarbija poole, vaid tunneme ta ära tema kõige erinevamates rollides, pakkudes midagi paljude tema rollide tarbeks. Tänapäeva suur muuseum on mitmekülgne ja võimalusterohke ning inimeste muuseumikogemus ei piirdu ainult näitusesaaliga.

2. Olen ERMi arendamise nimel töötanud koos kolleegidega juba mitmeid aastaid, koos oleme seadnud ka arengu eesmärgid. Uude hoonesse ümberasumine ning organisatsiooni uuenemine on kahtlemata meeskonnatöö.

Kõigi nende käimasolevate tegevuste ja uute algatuste keskmes on ERMi muutmine näoga kogude poole suunatud asutusest näoga inimeste poole suunatud asutuseks, nii neile muuseumi rikkalikku sisu vahendades kui ka neid kultuurimälu vahendamise ja jäädvustamise protsessis kaasa rääkima kutsudes.

Mikk Sarv

1. ERMist peab saama elav ja hingav keskus, kus igaüks tajub sidet oma esivanematega. See on paik, kust alati leiab uusi ideid oma elamise, töötamise ja kodu mõnusamaks muutmiseks, siia tullakse ikka ja jälle tagasi.

Selleks on oluline luua lihtsalt kasutatav otsingusüsteem, mis võimaldab leida oma suguvõsaga seotud paiku, esemeid, teateid ja inimesi. Samuti on tähtis muuseumitöötajate käimine koolides ja lasteaedades tutvustamas ERMi võimalusi. Iga põlvepikkune poisikenegi peab vähemalt korra elus ERMis käima ning teadma oma rahva ja esivanemate võidulugu!

ERMi avar territoorium Raadil võimaldab rajada töötubasid ja keskusi, kus on võimalik vahetult kogeda erinevaid töövõtteid, toite ja tavasid. Peale Eesti on ERM keskus ka naaber- ja hõimurahvastele. Kogukonna liidab ühine tegemine – laulmine, lugude vestmine, talgutöö. See on see, mis aitab ka ERMi kujundada meie rahva ühiseks keskuseks, nii et igaüks tajub seda enda omana. Ja oma juurde tullakse ikka tagasi.

2. Tahan rakendada ERMis kaasavat juhtimist, toetades iga töötaja pühendumist ERMi arendamisel kõigile vajalikuks mõttevaramuks. Muuseumil peab olema oma visioon ja missioon, mida iga töötaja teab ja oskab öelda. Muuseumi visioon on olla kogu rahvale vaimseks toeks, missioon on sellega toime tulemine nii, et inimesed ikka ja jälle muuseumi tulevad.

Praeguseni pole muuseumil olnud ruumikitsikuse tõttu võimalust olla kõigile avatud ja kõiki toetav vaimne keskus. Kummardus siinjuures Rein Langile, kes on kindlameelselt seisnud uue muuseumihoone valmisehitamise eest. Uue hoone valmimine ja suur ala selle ümber loob selleks eeldused ja ka kohustuse.

Raadil on juba praegu heatasemeline konverentsi- ja näitusesaal, samuti võimalused mitmekülgseteks õuetegevusteks. Tuleb kohe harjutada inimesi senisest palju sagedamini Raadil käima. Olen rääkinud Tartu vallavanema Aivar Soobiga sellise bussiliini avamisest, mis ühendab raudteejaama, muuseumi praeguse näitustemaja, bussijaama ja Raadi. Elan ise Raadil, see on kiiresti arenev oluline keskus.

Tahan muuseumiteadureid ja töötajaid õhutada kirjutama populaarteaduslikke rahvaraamatuid, õpikuid koolidele, tegema tele- ja raadiosaateid ning koolitusi, et teada saadu ei jääks vaka alla.

Tähtis on tunnustada töötajaid ja ERMi sõpru, samuti hoogustada muuseumi korrespondentide võrgu tööd. Eesti riigi 100. aastapäeva pidustustel peab olema keskne koht ERMil, meie rahva oma muuseumil.

Sulev Valner

1. Üks kõige olulisemaid ERMi uue juhi ülesandeid lähiaastatel ilmselt ongi suunatud hoopis muuseumist väljapoole – see on jätkuv mainekujunduslik selgitustöö ja esindamine, eesmärgiks kogu ühiskonna võimalikult positiivne suhtumine Eesti Rahva Muuseumi kui eesti rahva loo ühe peamise jutustaja, meie kollektiivse mälu hoidja enesestmõistetavasse tähtsusse.  Et tegu pole mingite tolmunud museaalide koguga, vaid kohaga, kus küsitakse, mille üle me eestlastena oleme tõeliselt uhked, ja ka vastatakse sellele.

Ehkki minu senine kogemus on teiselt alalt, võib näha ka sarnasusi, sest muuseum pole ainult asi iseeneses, vaid peab suutma anda oma sõnumit ühiskonnale võimalikult hästi edasi. Ehkki muuseumi puhul võib see mõnele kõrvale kõlada harjumatult, tuleb tegelda ERMi kui tervikliku brändiga. Seda ei tasu kuidagi vastandada muuseumi traditsioonilisele kogumis-, uurimis- ja teadustööle, ühe poole tugevus peabki teist toetama.

Nii nagu Tartu Ülikool ei ole ainult Tartu linna ülikool, on ka ERMil kui rahvusmuuseumil suurem üle-eestiline roll kui lihtsalt ühel Tartus asuval muuseumil. ERM ja tema inimesed võiksid suuta rohkem kaasa rääkida ühiskondlikes mõttevahetustes, mitte ainult kitsalt oma valdkonna teemadel. Seejuures peaks ka Tallinnas looma ERMi näitustele püsiva väärika eksponeerimise võimaluse.

Uues majas avatavate uute püsinäitustega tuleb saavutada, et külastaja sisulised ootused ei saaks ainult hädapärast täidetud, vaid tekiks ootusi ületav efekt, nagu oleme näinud Ahhaa keskuse või Lennusadama puhul. Et muuseumis käik oleks elamus.

Oluline on vastastikku kasulik partnerlus Tartu linnaga ja teiste ümbritsevate omavalitsustega, samuti teiste Tartus asuvate muuseumidega.

2. Mul ei ole isiklikke kinnisideid, mida läheksin sellesse sajandivanuse ajalooga väärikasse asutusse realiseerima. Tahan eelkõige anda oma jõukohase panuse meeskonda, kes viib ellu neid aateid, mida on Eesti Rahva Muuseumi eesmärkide ja missioonina sõnastatud ja kantud läbi aastakümnete. Üksi ei teegi sellises kohas eriti midagi ära, juhi esmaülesanne on luua ERMis juba töötavatele pühendunud ja asjatundlikele inimestele parimad võimalikud tingimused, et oma tööd hästi teha. Luua head eeldused kogu kollektiivi üksmeelseks pingutuseks ühise suure eesmärgi nimel.

Piret Õunapuu

1. Et inimesed tuleksid igast Eestimaa nurgast ikka ja jälle, peaks Eesti Rahva Muuseum olema paik, kuhu kõik on oodatud. Soe ja sõbralik keskkond, kus alati on midagi uut vaadata ja huvitavat teha. Muuseumis ootavad külastajat karismaatilised giidid, abivalmis teenindajad ja innustunud teadurid. Inimesed, kellel endal on vankumatu usk muuseumisse ja ind seda ka teistega jagada. Sest nagu kirjutas Kristjan Raud Postimehes juba 1909. aastal: «Meie kultura võimalus seisab otsekoheses ühenduses muuseumi mõtte teokstegemisega.»

Peale haaravate ja harivate näituste on võimalik ka palju ise kaasa teha, kas üksi, koos pere või sõpradega. Panna proovile oma teadmised ja loovus.

Muuseumipoes on näha, et eestlaste näpuosavus ja ilumeel pole kuhugi kadunud ning tulemust saab mitte eriti kalli hinna kaasa osta eest endale mälestuseks ja teistele kingituseks. Ja väga olulised on mõnusad kohvikud.

Kõik muuseumi  põhi- ja lisaväärtused moodustavad kokku keskkonna, kust sa lahkud targema, rõõmsama ja õnnelikumana kui sinna minnes.

Kui meil on selline muuseum, siis tahaksid siia tagasi ka kõik need, kes tulevad palju kaugemalt, ja nad soovitaksid Eesti Rahva Muuseumisse tulla oma sõpradel ja sugulastel.

Selleks pole vaja palju raha, vaid head  tahet ja südamest tulevat külalislahkust.

2. Mul on mitmeid mõtteid seoses muuseumi nii sisemise kui ka välimise korraldusega. Tähtsaim idee on, et Eesti Rahva Muuseum oleks Eesti rahva muuseum, koht, kust eestlased ja kõik siin elavad inimesed võiksid leida julgustust, et me oskame teha asju targalt ja elada väärikalt.

Tagasi üles