Harrastuskalamehed pelgavad taas rüselust

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalapüügivõrk. Illustreeriv foto.
Kalapüügivõrk. Illustreeriv foto. Foto: Toomas Huik

Peipsil kalastamiseks kevadeks võrgupüügiluba saada soovivad kohalikud elanikud pelgavad, et keskkonnaameti ukse taga võib taas linnavurledega löömaks minna. Mullu nii juhtus.

Meerapalus elav Maret Kasuk saabus mullu Tartusse Aleksandri tänavale keskkonnaameti ukse taha järjekorda seisma juba kell neli varahommikul. «Sel korral läheme juba kell üks kohale, muidu jääme jälle ilma,» ütles ta.

Lubade jagamine algab 3. detsembri hommikul kell üheksa. «Siis hakkab hullumaja taas pihta,» nentis Kasuk.

Inetu rüselus

Mullu sai 12 kohalikku peret esindanud Kasuk öösel järjekorda minnes 67. koha. Järjekorda registreerumine oli maksnud kaks eurot, mida naine ei osanud aga pakkuda, sest keegi otseselt raha ei küsinud. Järjekorra pidamist korraldasid kalastushuvilised ise.

Kui saabus tema number, nimetati hoopis ühe mehe nimi. Kui naine läks õigust nõudma, tungis vene keelt kõnelenud mees talle kallale. Hiljem klaariti asja politseis.

Kasuka arvates kellelegi justkui meeldiks kalurite rüselust pealt vaadata. Asjaosalistele endile on aga möll järjekorras ebameeldiv ja alandav.

Püügiload külaelanikud lõpuks ikkagi said. Keskkonnaamet väljastas need hiljem, kui meedia oli vahejuhtumeid järjekorras kajastanud ja kritiseerinud.

Kalapüügist siiski suuremat välja ei tulnud, sest märtsi lõpus hakkas piirivalve piirama järvejääle minekut. Jää sulas kuu aega, mistõttu ei pääsenud järvele ka paadiga.

Rohkem internetis

Aasta-aastalt on harrastusliku nakkevõrguga püügi õiguse taotlemine kolinud üha enam internetti. Enam kui pooled nakkevõrguload väljastatakse võrgu kaudu, märkis keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Martin Mandel.

Sellest hoolimata tekib keskkonnaameti ukse taha ilmselt ka sel aastal järjekord. Põlva-, Võru- ja Valgamaa regioonis töötav Mandel jagab Lämmijärvel ja Pihkva järvel kalastamiseks isiklikult välja 93 nakkevõrguluba. Interneti teel müüakse neid 135.

Iga inimene tohib soetada püügiloa vaid ühe 70 meetrit pika võrgu tarvis. Erandiks on Jõgevamaa ja Tartumaa siseveekogud, kus võrgu pikkus on piiratud 35 meetriga, lisas Mandel.

Tartus jagatakse keskkonnaametist Peipsil kalastamiseks välja 120 luba, interneti kaudu müüakse neid 172. «Kohalikud nimetavad neid särjepüügilubadeks, sest põhiliselt püütakse 1. märtsist 5. maini soolamiseks särge,» rääkis Mandeli kolleeg Tartust Aimar Rakko.

Tema sõnul on püügihuvilisi igal aastal tunduvalt rohkem kui lube, seetõttu tekivadki järjekorrad ukse taha juba öösel.

«Kui midagi ihaldusväärset jagatakse, võivad inimesed kaotada tavapärase soliidsuse,» nentis Rakko, lisades, et enamik inimestest käitub rahulikult, kuid probleeme on nendega, kes tarvitavad järjekorras seistes hundijalavett.

Rakko rõhutas, et load on ennekõike siiski harrastuspüügiks ning püütud kalu müüa ei tohi. Seetõttu ei tohiks ka kellelgi leib laualt kaduda, kui ta loast ilma jääb.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles