Roland Karo: mõttemängust võib kujuneda tegevusväli

Foto: TPM

Olles Tartu lennunduse fänn ja pidades seda samavõrd oluliseks kui eelmised Tartu Postimehes sel teemal sõna võtnud, teeb ka mind murelikuks Tallinna-Tartu lennuühenduse katkemine.

Tulles kord Kopenhaagenist töölähetuselt, juhtusin taksos Ülenurmelt koju sõites kella vaatama ning avastasin oma hämmastuseks, et jõudsin Kastrupi lennujaamast Tallinna kaudu oma koduväravasse täpselt kolme tunniga. Mõeldes, kui palju kauem see võtnuks loksudes Tallinnast Tartusse bussiga, ebamugavusest rääkimata, siis …

Seetõttu kirjutan kahe käega alla neile meetmetele, mida eelkõnelejad on Tartust lähtuvate lennuliinide kaitseks ja toetuseks välja pakkunud. Siiski on küllaltki selge, et vähemalt lähiajal Estonian Air (EA) Tartust enam lendama ei hakka.

Viimased uudised rahvusliku lennufirma saneerimisest näitavad, et lennukiparki kärbitakse kriitilise piirini või isegi alla selle. Sellises olukorras satub löögi alla ka nende kümmekonna sihtkoha teenindamine, mida praegu plaanitakse säilitada. Selle üle mõeldes tekkis mul mõte, et ehk peaksime Tartu lennunduse fännidena mõtlema natuke stambivabamalt ja loobuma suuremate lennukompaniide ukse taga mangumisest.

Lennuk ööbib Tartus

Kuni lende Tartusse ja Tartust opereerib firma, mille baas ei asu Tartus, ei saa me endale kunagi sobiva ajagraafikuga lennuühendusi.

Kes tahes suurematest lennufirmadest Tartust lendaks – olgu see Flybe, Air Baltic (AB) või keegi kolmas –, selliste lendude mõte oleks igal juhul vedada reisijaid ette oma põhilendudele. Aga kuna mass on väike, saab seda teha ainult perifeerse kõrvaltegevusena muude lennuoperatsioonide kõrvalt ja ainult juhul, kui selleks leidub vaba ja sobiva suurusega lennuk.

Vabu ja jõude seisvaid lennukeid pole ühelgi lennufirmal. Ebatootlikult maapinnal seisev lennuk on väga kulukas lõbu. AB ja EA Tartu-liinid olid ses mõttes logistiliselt väga mõistlikult organiseeritud: parimate jätkulennuaegade tagamiseks jäi lennuk ööseks Tartusse.

Ärireisija seisukohalt on näiteks pärastlõunased lennud Tartust üsna mõttetud, vähemalt Euroopa sihtkohti silmas pidades. Seega vajaksime ka edaspidi seda, et Tartut teenindav liinilennuk ööbiks Tartus. Ehk vara minema, hilja õhtul tagasi. Ainult et seda ükski lähinaabruses opereeriv lennufirma meile võimaldada ei saa.

See viis mind järgneva mõttemänguni (head asjad algavadki tihti natuke hullumeelsetest ideedest!).

Teeme ise ära

Me tahame lende Tartust sobivaisse häid jätkulennuvõimalusi pakkuvaisse sihtkohtadesse (muide, ma pole üldse kindel, et Tallinn peaks tingimata nende hulka kuuluma). Lisaks Helsingi Vantaale näiteks Riiga ja Stockholmi Arlandasse.

Me tahame neid sobivail aegadel (mida ümbruskonna firmad ei saa lennukipargi koormatuse tõttu meile võimaldada) ja sobiva suurusega lennukitega (mida lähiümbruse firmadel kas enam ei ole või varsti enam pole*). Ja me tahame neid mõistliku hinnaga.

Mina ei näe nende soovide rahuldamiseks muud võimalust, kui et Lõuna-Eesti ettevõtlikud inimesed teevad asja ise ära. Mis takistab asjast huvitatutel see käsile võtta? Pilootide koolitus käib niikuinii Ülenurmel, oskusteave ja vajalik taristu on suuresti olemas. Pealegi on EAs peagi oodata suuremat pereheitmist. Nii et vähemalt lendava koosseisuga ei tohiks küll mingeid probleeme tekkida.

Sobiva(te) lennumasina(te) hankimine ja ekspluatatsioon nõuaks muidugi läbimõtlemist, rääkimata ohutuse tagamisega seonduvast, aga põhimõtteliselt võimatu ei tohiks see ju olla.

Vajaksime ühte-kahte 30–50-kohalist turbopropellerlennukit, mis baseeruks Tartus ja opereeriks siit lähimaisse suurimaisse sõlmjaamadesse – vedades koostöö- ja koodijagamislepingute alusel reisijaid ette näiteks AB-le ja EA-le.

Ilmselgelt ei saaks selline ettevõtmine piirduda ainult Tartust ja Tartusse lendude teenindamisega. Nagu öeldud, maa peal jõude seisev reisilennuk on väga kulukas lõbu. Rääkimata sellest, et kui lennuk varahommikul Riiga suundub, ei saa ta tühjalt Tartusse tagasi lennata, et siit mõnda järgmisse sihtkohta minna.

Pigem tuleks opereerida Riiast edasi hoopis kolmandasse sihtkohta. Ning sealt jälle tagasi, et siis õhtul Riia-Tartu otsa teenindada.

Suured lennukompaniid suurte lennukitega vähemalt esialgu Tartusse ei tule. See saaks juhtuda ainult siis, kui õnnestuks siia meelitada mõni odavlennufirma, mis lendaks nii soodsalt, et inimestel oleks põhjust tulla Tallinnast Tartusse plaaniga siit edasi lennata.

Erand kinnitab reeglit

Siiski võiks olla realistlik lennata Arlanda ja Tartu vahet 70–90-kohalise reaktiiviga. Aga veel kord – siin on takistuseks see, et näiteks SAS, kes võiks olla sellest põhimõtteliselt huvitatud, ei saaks seda liini opereerida tartlase seisukohalt sobivail aegadel, mis eeldaks lennuki ööseks Tartusse jätmist.

Kokkuvõtteks. Olles küll n-ö aficionado, ei tunne ma lennunduse toimimisloogikat piisavalt, et siin väljapakutut realistlikult hinnata. Pigem tahtsin juhtida tähelepanu mõnele sõlmküsimusele, mille tõttu enamik lähikonna lennufirmasid – ükskõik kui kirglikke üleskutseid me neile ka ei esitaks – ei saa Tartust ja tartlastele sobiva graafiku järgi lennata.

Selles mõttes on Flybe väga positiivne erand – ja tänu neile selle eest. Kuid see erand kinnitab reeglit: Tartusse saab lennata firma, kellel on sobiva suurusega lennuk (Flybe’il ATR-42) ja kelle liinigraafik seda põhilendude kõrvalt võimaldab.

Kui me tahame Tartu-keskset lähenemist – sobivaid aegu, sihtkohti ja paraja suurusega lennukeid –, tuleks mõelda senisest avaramalt. Kas siis tõepoolest selles võtmes, et teha oma väike lennufirma (või laiendada mõnd juba olemasolevat) või ka kaaluda omavalitsusepoolset liinihanget.

See tähendaks kindlasti mingis mahus dotatsiooni, aga samas – kui tahame Tartu kui teaduskeskuse imagot laiemalt reklaamida, on õhuvärava doteerimine muude võimaluste puudumise korral vältimatu.

Ehk siis: kui teised ei taha, ei julge, ei saa – teeme ise!

* EA suuruselt sobivate 30-kohaliste Saabide liising lõpeb kevadel, edasi jääb lennukiparki kuulu järgi kolm CRJ900 ja kaks E190 lennukit, mis on vähemalt Tartu-Tallinna liinile liiga suured. AB-l on veel käigus neli Fokkerit F50, mis suuruselt sobiksid, aga mis kõik käesoleva aasta lõpuks Bombardier Dash 8 Q400 NextGeni vastu vahetatakse. Ja need jäävad Tartule taas liiga suureks (76 istekohta). SASi kõige väiksem lennuk on 88 istekohaga Bombardier CRJ900, mis on Tartu-Stockholmi liinile ilmselt samuti liiga suur.

Samal teemal: Tartu lennundus, TPM 1.11, 9.11, 12.11 ja 20.11.