Enesetapumõtteile võib vihjata teismelise kõhuvalu

Pereterapeudina leiba teeniv Algi Samm näitas doktoritöös, et teismeliste enesetapumõtteid pärsivad edukalt kõik sõbrasuhted, eriti aga usalduslik läbisaamine ema ja isaga. Foto: Toomas Huik

Hiljuti Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö, milles käsitleti 11–15 aasta vanuste kooliõpilaste depressiivseid ja suitsiidseid mõtteid, vihjab vajadusele lugeda teismelise tõsist hingehäda välja ka kõhu-, pea- või seljavalust.

Pereterapeut Algi Samm keskendus doktoritöös selgitamisele, kui palju depressiivsust, enesetapumõtteid ja riskikäitumist esineb neil teismelistel, kel pole ema-isaga usalduslikku suhet, ning võrdles neid teismelistega, kes tajuvad, et vanemad on alati valmis nende mured ära kuulama.

«Noorukieas muutub eriti oluliseks eakaaslastega läbikäimine, suhted vanematega kipuvad tagaplaanile jääma,» sedastas Samm.

Siiski tõestas ta oma uurimuses, et võimalus vanematega rääkida jäi ka usalduslike sõbrasuhete korral väga tähtsaks. Noortele, kel on kerge oma vanemaile muresid kurta, tikuvad enesetapumõtted pähe väiksema tõenäosusega kui neil, kel on raske oma muresid vanematega jagada.

Depressioonis paljud

Algi Samm võrdles 11-, 13- ja 15-aastaste Eesti noorte ning Leedu ja Luksemburgi samaealiste noorte enesetapumõtete esinemist.

4500st küsitletud Eesti õpilasest tunnistas enesetapumõtteid endal 14 protsenti, nii Leedu kui ka Luksemburgi noortest 18 protsenti.

«Teismeliseiga on tundlik iga, mida iseloomustab kõikvõimalike piiride proovimine, samas paneb vanemad proovile piiride laiendamine lapse vanuse kasvades,» kommenteeris Algi Samm. «Noort inimest lihtsalt ära kuulata pole kunagi hilja, kuid ka seda peab tegema väga tundlikult ja jäägitult tolles hetkes tema jaoks kohal olles.»

Samm märkis, et kui teismeline jõuab enesetapumõteteni, on see kahjuks juba appikarje väljapääsmatuna näivas olukorras. Üks tähtsamaid järeldusi tema doktoritöös on, et sügavas kriisis laps vajab hurjutamise ja karistamise asemel hoopis toetust või lausa ravi.

«Sageli võib lapsel esinev kõhu-, pea- või seljavalu olla depressioonile viitav sümptom ning see tulemus oli oluline kinnitus somaatiliste kaebuste seosele teismeeas esineva kurvameelsusega,» sedastab Algi Samm. «Valude kurtmine võib viidata võimalikule depressioonile ning ka vastupidi – kroonilised haigused ja valud võivad põhjustada depressiooni.»

Koolipsühholoog appi

Algi Samm rõhutab, et lapse turvatunde kujunemine algab väikelapseeas ning teismeeas võib selle puudumine lihtsalt välja lüüa. Sammi sõnul võiks ideaalis harida lapsevanemaid näiteks koolipsühholoog.

«Uurimustes on välja toodud, et vanemad ei märka sageli lapse depressiivsust,» märgib Samm. «Seetõttu on oluline õpetada ka õpetajaid depressiooni sümptomeid ära tundma ning last abi saama suunata.»

Doktoritööd juhendanud Tallinna Ülikooli vaimse tervise professor Airi Värnik märkis Algi Sammi uurimisnurka kommenteerides, et kuna pere on inimese peamine kasvukeskkond, on peresuhete järgi laste vaimset tervist ja rahulolu väga hea hinnata.

Sammi töö kinnitas Värni­ku sõnul taas hüpoteesi heade peresuhete suurest tähendusest.

Värnik lisas, et kuna suitsiidil pole kunagi ainult üht põhjust, ei saa nimetada enesetapumõtete levinuimaid ajendeid, kuid kahtlemata on tähtis roll koolikliimal.

Teismeliste enesetapud

• 2008. aastal läks Eestis vabasurma 244 inimest. Nende hulgas võttis endalt elu kaks last vanuserühmas 10–14 eluaastat ja 12 vanuserühmas 15–19 aastat.

• 2009. aastal oli 269 enesetappu (9 neist vanuses 15–19).

• 2010. aastal oli 223 enesetappu (10 neist vanuses 15–19).

• 2011. aastal oli 218 enesetappu (8 neist vanuses 15–19).

Allikas: Tervise Arengu Instituut