Akordion mängib hubast pärimust

Kulno Malva lõi sokkisjalu endale mütsuvat takti. Foto: Merike Lill

Rõõm on kuulata, kuidas noor andekas mees suudab oma näpujooksu ja hingest tulevat mängurõõmu klahvide, nuppude ja lõõtsa abil teistele kuuldavaks teha. Eriti suur rõõm, et muusik on ennast arendanud.

Äsja tutvustas Jazzi kohvikus Tartu Folgiklubi õhtul akordionist Kulno Malva oma plaati «Teine». Enne esinemist süütas ta mituteist küünalt, mille valgus häälestas publiku hubasele vastuvõtulainele. Lood olid needsamad, mille ta on jäädvustanud CD-le, pooled tema enda loodud.

13 salvestist

Mõnes nendest 13 salvestisest, mille Kulno Malva on äsja kuulata andnud, kõlavad lisaks akordionimängule tema isiklikud häälepaelad ja muud kehaosad. Laul loob plaadi kuulamisel vaheldust.

Ilmselt vahelduse tekitamiseks, aga kindlasti ka kõlavärvingute lisamiseks on kolmes loos jäädvustanud oma mängu trummimees Kalle Kindel ja kahes loos saksofonist Marko Kask. Vaoshoitud löökpillid sobivad hubase ja igatsusest tulvil põhjamaise pärimusliku kursi võtnud akordioniga nagu pärituul purjedesse.

Seevastu saksofon kostab kuuendas loos «B-moll / Kreeka lugu» kohati kohatult ehk üleliia kimedalt. Üheteistkümnendasse loosse (plaadiümbrisel on sulgudes märgitud 12) sobib saksofon palju paremini.

«Teine» ja esimene

Plaadi pealkiri «Teine» viitab selgesti, et on olemas ka esimene. Ja ongi. Kulno Malva CD «Victoriale» ilmus 2007. aastal, kui noormees õppis veel Viljandi kultuuriakadeemias.

Kahel plaadil on kolm ühist lugu. Nende kõrvutaval kuulamisel selgub, et akordionist on viie aastaga oma mängutehnika poolest tublisti edasi arenenud. Ootan tema järgmist plaati suure rõõmuga. Ja kärsitult. Olgu olla varem kui viie aasta pärast!