Jalgsi Hispaaniasse Santiago de Compostelasse kõndival Maarika Traadil on eesmärgini sammuda pisut vähem kui 600 kilomeetrit. Tagasi kodus igatseb praegu ihuüksi härjavõitlusemaal matkav tartlanna olla jõuludeks.
Hispaaniasse matkavat tartlannat piidlevad mägedes kotkad
27. november 2012, 15:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Saatsin telgi ära koju ja otsin ööbimisvõimalusi katuse all,» rääkis tänaseks 180 päeva teel olnud Traat. Põhjus on selles, et ka Hispaanias on talve eel ööd hallased ning ilmateade lubab lähiajaks lumesadu.
Maikuu viimasel päeval Tartus Raadil matkakotiga koduväravast väljunud Traat lootis esmalt teekonna läbida saja päevaga ehk olla kohal septembris. Viivituse põhjustasid rändaja sõnul kindlasti valutavad kannad, aga ka asjaolu, et interneti kaardikeskkonnas ära mõõdetud rada osutus päriselus tuhatkond kilomeetrit pikemaks.
Jalanõud lagunesid
«Google Mapsis mõõtsin teekonna pikkuseks 4200 kilomeetrit. See maa on aga juba maha kõnnitud,» rääkis matkaja. Ta oletas, et tegelikult kujuneb rännak umbes tuhatkond kilomeetrit pikemaks, sest lisaks Santiago de Compostelale on Traadil plaanis külastada veel Finisterre ja Muxia linna Atlandi ookeani ääres.
Traat rääkis, et matka alguses ulatusid päevateekonnad tihti 50 kilomeetrini, praegu ta aga sellist riski enam ei võta. «Mõtlen, kas kõndida ühe ööbimiskohani, mis asub 20 kilomeetri kaugusel, või teiseni, kuhu on 40 kilomeetrit,» sõnas ta.
Koduuksest alates kõndis Traat samade matkakingadega 3500 kilomeetrit. «Seda oli liiga palju,» tõdes ta. Tallad kulusid peamiselt asfaldil kõndimisest ära, valest astumisest tekkis kandadesse aga põletik, millest Traat ei ole siiani päris tervenenud.
Nädalase pausi tegi Traat matkamisse Prantsusmaal, et anda jalgadele puhkust. Teekond jätkus pärast seda, kui head inimesed kinkisid talle uued jalanõud. «Üldse on kõik inimesed väga lahked ja aitavad alati,» märkis ta. Nädal hiljem jõudsid Prantsusmaale aga sugulased koos uhiuute jalavarjudega.
Üksinda mägedes
Möödunud kolmapäeval Hispaaniasse jõudnud Traat puutus teekonnal kokku paljude palveränduritega. Prantsusmaalt Hispaaniasse rändas ta aga mitu päeva ihuüksinda üle Püreneede mööda GR10 nime kandvat väga mägist matkarada.
Seltsi pakkusid üksnes vabalt ringi jooksvad lambad, ponid, hobused ja kitsed, kirjeldas ta. Lisaks pidevalt pea kohal tiirutavad hiigelsuured kotkad. «Nad häälitsesid aeg-ajalt ürgaegsete lendavate dinosauruste moodi – kindlam oli igatahes võimalikult elus välja näha,» muigas Traat.
Edasi viib tee aga taas rohkem inimeste sekka. Kel soov Maarika Traadi viimastele matkakilomeetritele kaasa elada ning senise teekonnaga tutvuda, saab jälgida tema blogi aadressil tartu2santiago.wordpress.com.