/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2012/11/26/1454772t1h82bd.jpg)
Kevadsemestriks saab teoks Eesti Maaülikooli plaan koondada õppe- ja teadustöö Kreutzwaldi tänava lõppu. Kolimised dendropargi serva metsamajja ja selle juurdeehitisse algavad ilmselt tuleva aasta alguses.
Uus teaduskeskus hakkab valmima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loodetavasti täitub meie eesmärk luua Eesti parim ülikoolilinnak,» ütles maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe. «Üks pool instituutide koondamisest on energiatõhusus, teine muidugi asjaajamise lihtsustamine.»
Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi osakondi leiab Tartus praegu kuuelt aadressilt, neist neli on lähestikku Kreutzwaldi tänavas.
Viljandi maantee alguses Eerikal paikneb taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond, aiandusosakond, osa taimekaitseosakonnast ning mullateaduse ja agrokeemia osakond. Riia 181 teaduspargi naabruses asetsevad botaanikaosakond, mükoloogiaosakond, zooloogiaosakond ning osa limnoloogiakeskusest.
Suhted tihedamaks
Nii Eerikalt kui ka Riia tänava lõpust tulevad kõik teadlased-õppejõud Kreutzwaldi 5 metsamajja ning taastuvate loodusvarade teaduskeskusse, mis on vormiliselt metsamaja pikendus.
«Seni on meie ülikoolis põllumajandus- ja keskkonnauuringud olnud lahus, aga nüüdisaegne põllumajanduse kontseptsioon käsitleb põllumajandust koos keskkonnamõjudega,» selgitas Aret Vooremäe ümberkorralduste loogilisust. «Taotleme ka, et isiklik kokkupuude teadlaste vahel muutuks tihedamaks, igapäevaseks.»
Vooremäe sõnul on maaülikooli inimesed pead murdnud, kas arusaamatuste vältimiseks poleks mõistlik ristida taastuvate loodusvarade teaduskeskuse ja metsamaja hoonetervik ühe nimega. Küllalt head, kõigile vastuvõetavat ideed pole paraku sündinud.
«Metsamaja nime tahetakse alles hoida kas või juba austusest nende metsameeste vastu, kes omal ajal seda maja planeerisid,» selgitas Vooremäe. «Kompleksile ainult metsamaja nime jätmine oleks aga eksitav. Kes taipaks näiteks järveteadlasi metsamajast otsida.»
Metsamaja laienduse rajas Rand & Tuulberg enam kui kaheksa miljoni euroga, sellest üle poole katab Euroopa Liidu abi. 1984. aastal valminud, algul 14 500-ruutmeetrisest majast ehitati ümber üle 4000 ruutmeetri ning juurde ligi 5000 ruutmeetrit. Kompleksis on nüüd kokku umbkaudu 19 500 ruutmeetrit pinda.
Praegu kitsikust pole
Rahapuuduse tõttu jäi rajamata enam kui 3000-ruutmeetrine auditooriumide korpus, mis seisis juba metsamaja projekti autori Valve Pormeistri kolmekümne aasta taguses kavandis. Toona küll maapealse ehitisena, uus oleks tulnud osaliselt maa alla.
«Juurdeehitis pole lähiaastate plaanis, sest ruumide maht peab olema mõistlik,» märkis Aret Vooremäe. «Praegu mahume ära.»
Ehituse lõpetamise tähtaeg oli 5. november. Maaülikooli haldusdirektori Kalju Koha sõnul lükkub tööde lõpp detsembri algusse, sest ehitaja jäi vahepeal materjali hankimisega kimpu. Koha kinnitusel viivitus ülikoolile ebameeldivusi ei põhjusta ning leppetrahvi ehitajalt ei nõuta.
Lisaks metsamaja pikendamisele lasi maaülikool 3,3 miljoni euro suuruse saastekvoodiraha eest vana majaosa soojustada, uuendada kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ning vahetada aknad-uksed.