Elektriautodel täitub esimene tööaasta

Tartu elektriautode läbisõit. Illustratsioon: Graafika: Kaido Linde

Täpselt aasta tagasi Tartusse saabunud esimesed Mitsubishi elektriautod on linnavalitsuses koostatud ülevaate järgi olnud suhteliselt töökindlad ning bensiiniautodega võrreldes on kokku hoitud tuhandeid eurosid.

Elektriautode kasutamist ja vastupidavust uurinud linnamajanduse osakonna projektijuht Jaanus Tamm ütles, et põhimõtteliselt on autod hästi töötanud ja kasutajad on nendega rahul.

«Loomulikult oli inimestel hirme palju, kogemusi polnud ning esimesed autod saabusid vastu talve, aga suuri tehnilisi probleeme pole aasta jooksul olnud,» rääkis ta.

Kõige suuremaks elektriautode plussiks pidas Tamm vähest kütusekulu, mis bensiinisõidukitega võrreldes annab aasta peale korraliku rahalise kokkuhoiu.

Näiteks Kalda päevakeskuse üksteist elektriautot sõitsid selle aasta esimese üheksa kuuga läbi 42 641 kilomeetrit. Arvestades praegust kilovatt-tunni maksumust kulus selle peale vaid 678 eurot. Bensiinisõidukid oleksid sama kilometraaži peale kulutanud aga ligikaudu 4000 eurot.

«See kokkuhoid on ikka märgatav,» sõnas Tamm, kuid oma kokkuvõttes tõi ta välja ka mitmeid miinuseid.

Näiteks talvistes oludes väheneb autode läbitav maa umbes poole võrra, kuna palju energiat kulub sõiduki soojendamisele. Üleüldse läheb elektrikulust tervelt kaks kolmandikku lisaseadmetele, nagu tuled, kliimasüsteem, kojamehed, raadio, ning vaid kolmandik kulub otseselt sõiduks.

Külmaga käivitusprobleem

Talvel toimisid elektriautod laitmatult kuni miinus viieteistkümne kraadini, kuid alates kahekümnest külmakraadist tekkis osal käivitusega probleeme. «Ma arvan, et see oli pigem eelsoojenduse kasutamise kogemuse puudumine. Autod jahtusid liiga maha, aga kui neid hoida soojas, ei juhtu midagi,» sõnas Tamm.

Talvel jäi ühe laadimiskorraga läbisõit 30–40 kilomeetri vahele. Tavatingimuste korral võib aga öelda, et kui päevane läbisõit jääb kahekümne kilomeetri piiridesse, tuleks autot laadida iga kolme päeva tagant. Sõites kolmkümmend kilomeetrit päevas, vajab auto laadimist üle päeva ning suurema läbisõidu korral igal õhtul.

Mitu aastat elektriauto aku võiks vastu pidada, ei julgenud Tamm prognoosida. «Tehas ütleb, et 8–10 aasta pärast peaks akude mahutavusest olema alles veel kuni 75 protsenti. Mõned aga ennustavad, et juba viie aasta pärast tuleb neid vahetama hakata. Täpselt ei tea keegi, sest kogemus puudub,» rääkis Tamm.

Akude eluiga on aga autode äratasumisel kõige olulisem, kuna selle hind moodustab sõiduki hinnast 30–50 protsenti.

Töö kergemaks

Praegu on Tartu linn saanud sotsiaalministeeriumilt oma kasutusse kolmkümmend Mitsubishit i-MIEV, mille omahind on 38 000 eurot. Linn peab maksma autode eest hooldustasu, kasko- ja liikluskindlustust ning tarbitud elektri eest.

Septembri lõpus ostis linn Kredexi toetusega ka neli Nissan Leafi, mis läksid linnamajanduse osakonna ja linnakantselei töötajate kasutusse.  

Kalda päevakeskuse juhataja Annika Sõna ütles, et elektriautode tulek on nende elu palju lihtsamaks teinud.

«Vanasti vedasid sotsiaalhooldajad inimestele toidukaupa koju ühissõidukiga, nüüd tehakse seda elektriautodega,» lausus Sõna ja lisas, et vana süsteemi juurde tagasi minna küll ei tahaks. Autode kohta tal kriitikat polnud, küll aga on probleeme olnud laaduritega.

Elektriauto

Plussid

• Ei saasta keskkonda.

• Väiksem müra.

• Väike energia- ja sõidukulu.

• Ei vaja liiklusummikus energiat ega saasta keskkonda.

• Lihtne ja töökindel.

• Pidurdamiseks muudetakse mootor generaatoriks ja auto liikumisenergia muundub akude laadimiseks sobivaks elektrienergiaks.

• Väiksemad ülalpidamiskulud.

Miinused

• Väike sõiduulatus.

• Suur ajakulu aku laadimisel tavalaaduriga.

• Kõrge hind.

• Väike mudelivalik.

• Aku suur maksumus ja suhteliselt väike tööiga (8–10 aastat).