Riigilt saavad palka vaid õpetajad

Logopeedi kabinet. Foto: Sille Annuk

Tuleval aastal suureneb õpetajate palk, kuid riigieelarvest ei tule enam raha õpetajaid toetavatele tugispetsialistidele. Kes hakkab siis palka maksma sotsiaal- ja eripedagoogidele ning psühholoogidele ja mis rahast?

«Kui teaks, siis ütleks,» kostis Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave. «Koolide tugispetsialistid on võrdsed õpetajatega ja sellepärast pole nende väljajätmine riigilt palka saavate inimeste hulgast õigustatud.»

Tartu Descartes'i lütseumis töötab neli tugispetsialisti: logopeed, tavaklassis tõsiselt jänni jäävaid lapsi eriprogrammi järgi õpetav eripedagoog, sotsiaalpedagoog ja psühholoog.

«Meie tugispetsialistidel tööst puudust pole ega tule,» kinnitas Descartes'i lütseumi direktor Jaan Reinson. «Kuigi mõtleme tõsiselt, kust saaks veel kokku tõmmata, pole mõeldav, et loobume tugispetsialistidest, kes tegelevad raskete õpilastega. Tugispetsialistideta oleks õpetajate töö veel keerulisem, ennem loobuda juba direktorist kui neist!»

Koolipidaja kohustus

Viimased kaks aastat on linnad ja vallad saanud koolide tugispetsialistidele palka maksta riigilt tulevale õpetajate palgarahale lisatud nn 11,7-protsendise lõtku toel.

Tartu koolides on ligi 40 tugispetsialisti, kes saavad palka riigieelarvest tulevast õpetajate palgarahast. Tänavu kulub neile töö eest maksmiseks laias laastus 700 000 eurot.

«Loodan, et tugispetsialistide tasustamist õpetajate palgarahast ei keelata,» ütles Riho Raave. «Vastasel juhul tekitab selline asi lisakoormuse omavalitsuse eelarvele. Ei saa olla nii, et ühel aastal on ühed reeglid ja teisel aastal teised reeglid.»

Aga võta näpust! Haridus-minister Jaak Aaviksoo käis kevadel pärast õpetajate streiki välja kava, et õpetajate palgaks antud riigi raha peab uuest aastast minema vaid õpetajate palkadeks, ja ministeerium pole meelt muutnud.

«Riigilt tulevast õpetajate palgarahast järgmisel aastal tugispetsialistidele palka maksta ei või,» kinnitas ministeeriumi avalike suhete osakonna juht Argo Kerb. «Seadus näeb ette, et koolipidaja peab tugispetsialistid tööle võtma, neile palga maksmine on koolipidaja kohustus.»

«Rahu, ainult rahu,» ütles selle peale Tartu abilinnapea Tiia Teppan. «Ootame kõigepealt ära summad, mis riigieelarvest uuel aastal meie haridusele tulevad.»

Sel aastal sai Tartu riigieelarvest hariduskuludeks 17,2 miljonit eurot, millest õpetajate palgafond hõlmas 14,3 miljonit. Ülejäänud raha oli koolituskulud (0,4 mln), koolilõunatoetus (1,2 mln), õppevahendite ostmise toetus (0,8 mln), ürituste ja ainesektsioonide korraldamise toetus (0,09 mln), lasteaia õpetajate koolitusraha (0,1 mln), investeeringutoetus (0,26 mln) ja õpilaskodutoetus (0,038 mln eurot).

Rahandusministeerium on järgmiseks aastaks Tartu õpetajatele lubanud ligi 10 protsenti suurema palgafondi. Kui palju Tartu hariduskuludeks järgmisel aastal raha kokku saab, selgub detsembris.

Raha muudab plaane

Osa tugispetsialiste, näiteks abiõpetajad, on juba aastaid Tartu linna palgal.

«Oleme arvestanud, et saame järgmisel aastal sotsiaal- ja eripedagoogidele ning psühholoogidele palka maksta riigi rahast, ka tugispetsialistidele on kavas palgatõus,» märkis Tiia Teppan. «Aga kui valitsuse otsused väga karmiks lähevad, siis peame plaane muutma. Ei oska veel öelda, kust siis tugispetsialistide palk tuleb, ehk peame näiteks klassijuhataja tasu vähendama.»

Mõne plaani on Tartu linn juba edasi lükanud, näiteks ei looda koolide juurde uusi töökohti karjäärinõustajatele.

«Tugispetsialiste ei saa küll ära kaotada, sest kõne-, käi-tumis- ja psüühikahäiretega õpilaste hulk on kasvanud,» ütles Tiia Teppan. «Loodame, et haridusministeeriumis on kaine mõistusega inimesed, kes seda mõistavad.»

Õpetajate palgatõus

• Linnad-vallad saavad järgmisel aastal riigieelarvest õpetajate palkadeks üle 11 protsendi rohkem raha kui tänavu. Palgatõusuks juurde saadud ligi 16 miljonist eurost 7,5 miljonit tuleb valitsuse eraldatud lisarahast. 0,5 miljonit eurot annab töötuskindlustuse määra vähendamine.

• Ülejäänud lisaraha on pärit hariduse valdkonnast. 4 miljonit eurot võetakse ära omavalitsustele ootamatuteks väljaminekuteks (nt koolides koondamistasude maksmiseks või probleemsetele lastele nn Tootsi klassi tegemiseks) mõeldud haridustoetuse reservist. Varem on sellest reservist küsitud aastas ligi 300 000 eurot ja nii palju jäetakse reservi ka tuleval aastal.

• Ligi 3,8 miljonit eurot tuleb õpetajate täienduskoolitussüsteemi muutmisest. Seni said omavalitsused õpetajate palgarahale täienduskoolituseks lisaks kolm protsenti, järgmisel aastal tuleb riigilt selleks vaid üks protsent. Kahe protsendi ulatuses kavatseb riik täienduskoolitust korraldada Euroopa Liidu fondide rahaga.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium