Mõni mees saab Emajõest päris kopsaka saagi

Uurijate kinnitusel oli lõviosa kalastajatest väga sõbralik: meelsasti lubati oma saak ka üle kaaluda. Pil­dil kaalub Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi juht Lea Saar harrastuskalamehe püütud haugi. Foto: Aimar Rakko

Kutselised kalurid peavad oma saagi ja tegevuse kohta pidevalt riigile aru andma, harrastuspüüki pole aga põhjalikumalt uuritud. Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi püüdis seda lünka Emajõel kalastajaid küsitledes täita.

Klubi juhataja Lea Saare sõnul võeti uurimistöö ette seetõttu, et puudub igasugune teave, kui palju püütakse Emajõest välja kalu spinningu, õnge või tonkaga. Et aga sellist infot läheb kalandust planeerides tarvis, otsustas keskkonnainvesteeringute keskus klubi ettevõtmist 4700 euroga toetada.

Lõviosa summast kulus paadisõitudele Emajõel ning töötasudeks, kinnitas küsitlemises ja saagi kaalumisel ise kaasa löönud Saar.

Hobikorras kalalkäijate uurimist alustas klubi 2010. aastal loendustega. Neid korraldati kokku 30. Mullu aprillist kuni tänavu maikuuni astusid klubiliikmed aga paadist kaldale, küsitlesid 214 kalastajat ning kaalusid ära ka nende saagi.

Kalaõnn erinev

Vaatlused näitasid, et püüdjate arv kasvab märgatavalt nädalavahetustel, mil kalavetele pääsevad ka tööl käivad inimesed. Tööpäevadel oli kalastajaid 37–192, nädalavahetusiti kõikus see arv 58 ja 334 vahel.

Populaarseim on Emajõgi kevadise särjepüügi ajal: aprilli lõpus ja mai alguses saabub siia kalastajaid kõikjalt Eestist. Enim õngitsejaid loendati Tartus ja linna lähiümbruses.

Kalaõnn on väga erinev. Pisut rohkem kui pooled harrastuspüüdjad lähevad Emajõelt koju kalaga. Nende keskmine saak on 2,2 kilo. Suurim ton­kaga püütud saak kaalus aga koguni 157,66 kilo.

Tavaline küsitletu käib Emajõel kalastamas 12 korda aastas ning püüab järjest kaheksa tundi. Kaalult enim püütakse latikat. Järgnevad särg ja haug. Nurg, angerjas, säinas ja koha trehvavad püügivahendi otsa harvem.

Enim häirisid kalastajaid hulljulged paadi- ja jetisõitjad, kes pidid aeg-ajalt ka õngi lõhkuma. Looduse nautimist segavaks peeti ka jõekallastele kantud prügi.

Küsitluse käimise ajal tellis 2011. aastal harrastuskalapüügi uuringu ka keskkonnaministeerium. Selle uuringu järgi püüavad õngemehed Emajõest aastas koguni 587 tonni kala. Saar peab sellist tulemust uskumatult heaks. «Meie uuringu järgi on see kogus hinnanguliselt 83 tonni.»

Ontlikud õngitsejad

Uuringu ühe autori, vee-elustiku teadlase Aimar Rakko sõnul võtsid kalastajad uurijaid üllatavalt hästi vastu. Küsitlusele vastati meelsasti, hea meelega lubati oma kalakotti piiluda ja saak üle kaaluda. «Saagi kaal huvitas kõiki,» tõdes ta.

Valdav osa kalastajatest pidas kinni püügireeglitest: alamõõdulisi kalu oli väga vähe ning lubatust rohkem õngi kasutas mõni üksik. Mõõdukala on piisavalt, mistõttu puudub vajadus väiksemaid isendeid kotti toppida, leidis Rakko.

Ühel korral avastati kalastaja kotist aga ka keelatud liik – tõugjas. Püüdja väitis, et pole kalast nimega tõugjas midagi kuulnud ning põhjendas punasesse raamatusse kantud uimelise kottipanekut veendumusega, et see on säinas. Kaasas olnud sõber arvas aga, et see kala on hoopis peipsi siig.

Tõugjat on Emajões tegelikult üsna palju ning kalastaja lanti haarab see karpkalaline sageli, kinnitas Rakko.

Kalastamine Emajõel

• Aastas käivad harrastuspüüdjad Emajõel kalal hinnanguliselt 69 205 korda.

• Keskmine saak kalastaja kohta on 1,2 kg, seega püüavad harrastuskalastajad aastas jõest välja umbes 83 tonni kala.

• Suurema osa ehk umbes 42 tonni kogusaagist moodustavad latikad.

Allikas: uuring «Emajõe harrastuskalastuse püügivõimsuse hindamine»