/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2012/11/21/1446386t1h9607.jpg)
Nii Tartu Ülikool kui ka Eesti Maaülikool on otsustanud osta uuel aastal kogu vajamineva elektri jooksva börsihinnaga. Tartu Ülikool arvestab 15–20 protsendi suuruse elektrihinna tõusuga, kuid loodab vähemat.
Ülikoolid ostavad elektri börsitaksiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastas umbes 17 gigavatt-tundi elektrienergiat tarvitav Tartu Ülikool pole elektri vabaturul uustulnuk. 2010. aasta kevadest nõudis elektrituruseadus vabaturult elektri ostmist ülikooli biomeedikumilt, 2011. aasta 1. jaanuarist Chemicumilt.
Seaduse järgi tuli vabaturult hakata elektrit ostma neil, kelle aastane tarbimine ületas kaks gigavatt-tundi. Biomeedikumi elektrikulu on umbes 2,4 GWh, Chemicumil umbes kolm GWh aastas. Sarnaseid ja suuremaid elektritarbijaid on Eestis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmeil paarsada ja nende tarbimine moodustab kolmandiku kogu Eesti elektrivajadusest.
Soov olla paindlik
Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Erkki Ääremaa selgitas, et vabaturult võimalikult soodsa hinna saamiseks sõlmis ülikool raamlepingu Eesti Energia, Latvenergo, Baltic Energy Partnersi ja Nordic Power Managementiga. Kolme või kuue kuu tagant korraldas ülikool nende firmade vahel parima pakkumise selgitamiseks konkursi.
60–70 protsenti elektrienergiast on Tartu Ülikool ostnud seni biomeedikumile ja Chemicumile fikseeritud hinnaga, ülejäänu jooksva börsihinnaga. Börsikogemuse põhjal langetaski ülikool otsuse osta kogu 2013. aastal tarvis minev elekter börsilt tunnipõhise hinnaga.
«Anname endale aru, et mineviku hinnad ei peegelda tulevikku, aga on fakt, et oleme seni maksnud 10–15 protsenti rohkem, kui oleksime maksnud kogu elektrit börsihinnaga ostes,» rääkis Ääremaa.
Viimastel aastatel on Tartu Ülikoolil tulnud elektri eest maksta üle 800 000 euro aastas. Ääremaa sõnul prognoosib ülikooli kinnisvaraosakond, et elektri hind kasvab 15–20 protsenti.
«Tahaks loota, et vähem,» lisas Ääremaa. «Mis tegelikult saama hakkab, ei tea. Meie eesmärk lepingut sõlmides oli olla maksimaalselt paindlik. Me ei julgenud hinda kohe pikaks ajaks fikseerida.»
Risk nagunii ostjal
Aastas umbes kuus gigavatt-tundi elektrienergiat tarvitav Eesti Maaülikool otsustas samuti börsielektri ja tunnipõhise hinnaarvestuse kasuks. Elektripakkuja leidmiseks korraldatud konkursile laekus kolm pakkumist, soodsaima teenustasuga võitis Eesti Energia, kellega sõlmitakse lähiajal leping üheks aastaks.
Maaülikooli haldusdirektori Kalju Koha sõnul arvutas ülikool võimalikuks aastaseks hinnavõiduks börsielektri korral kümme protsenti. Selle aasta elektrikuluks kujuneb maaülikoolil enam kui 300 000 eurot.
«Fikseeritud hinna puhul maandab müüja kõik riskid nagunii ostja peal,» sedastas Koha. «Eks edaspidi näe, kas meie hinnangud ka paika peavad.»
Ülikoolide tarbimine
• Tartu Ülikool tarvitab aastas kokku umbes 17 GWh elektrienergiat. Suurimad tarbijad on Chemicum (u 3 GWh) ja biomeedikum (u 2,4 GWh).
• Eesti Maaülikool tarvitab aastas umbes 6 GWh elektrienergiat. Suurim tarbimiskoht on Tuglase 7 ja Kreutzwaldi 52 ühiselamute paar (0,8 GWh), järgneb veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut (0,7 GWh).
Allikad: TÜ, EMÜ